Pooleaastane beebi vajab juba lisatoitu

Esimene eluaasta on inimlapse jaoks olulise tähtsusega, sest sel ajal on lapse kasvamine ja arenemine kiirem kui ülejäänud lapseea perioodidel. Sel ajal on lapse eakohaselt sobilik toitumine eriti oluline, sest esimesel eluaastal kulub 30% toiduga saadud energiast kasvamiseks ja arenemiseks, tõdevad lastearstid Oivi Uibo, Heli Grünberg, Reet Raukas, Tiia Voor.

Rinnapiim katab lapse vee- ja kõikide toitainete vajaduse kuni lapse kuuekuuseks saamiseni. Rinnapiim või piimasegu jäävad lapse põhitoiduks esimese eluaasta lõpuni. Teisel elupoolaastal, alates kuue kuu vanusest, muutub laps füüsiliselt oluliselt aktiivsemaks ja suureneb tema energia- ja toitainetevajadus, mistõttu ta kindlasti vajab lisaks rinnapiimale või piimasegule lisatoitu.
Imikule lisatoidu pakkumist soovitavad lastearstid alustada vaid ühest köögiviljast valmistatud püreega. Kuna paljud purgitoidud sisaldavad mitut köögivilja, ei sobi need lisatoiduga alustamiseks. Seega on õige lisatoidu pakkumise alguses köögiviljapüreed siiski ise keeta. Kui laps on kahe-kolme köögivilja maitsega juba harjunud, võib püreele lisada võid või toiduõli ja ka liha.

Prooviaeg üks nädal
Köögiviljadest sobib alustuseks hästi kartulipüree, millele võib edaspidi ühekaupa, nädalase proovimisperioodi järel lisada teisi köögivilju, nagu näiteks lillkapsast, porgandit, kõrvitsat, isegi sibulat. Kõigepealt tuleb köögivili korralikult puhastada, pesta ja tükeldada ning keeta pehmeks juba eelnevalt keemaläinud vees, kindlasti ilma soolata. Kuna osa toitaineid läheb köögiviljade keemisel vette, on soovitatav köögivilju keeta võimalikult väheses vees. Soovitatavalt võiks valmistamisel eelistada ka köögiviljade aurutamist ning ahjus omas mahlas hautamist.
Pikka aega kõrgel temperatuuril keedetud ja ka korduvalt ülessoojendatud pürees väheneb vitamiinide ja mineraalainete sisaldus. Seetõttu tuleb köögiviljad keeta pehmeks võimalikult lühikese ajaga ning vältida sama püree korduvat ülessoojendamist.
Keedetud ja peenestatud köögiviljale võib sobiva konsistentsi saamiseks lisada rinnapiima, köögiviljade keetmisvett või imiku piimasegu. Köögiviljapüree maitsestamiseks võib soola asemel lisada maitserohelist. Teisel elupoolaastal võib lapse püreele maitseks lisada pisut piima.
Püree antakse lapsele soojalt, siis on selle seedimine täiuslikum ning kindlasti on see ka palju maitsvam kui külm püree.

Toitu võib külmutada
Kuigi värskelt keedetud köögivili on kõige maitsvam ja ka toitainerikkam, nõuab iga päev selle keetmine lapsevanemalt aega. Kui on vaja mitmeks päevaks toit valmis keeta, tuleb köögiviljapüreed säilitada sügavkülmkapis, soovitatavalt sobivate portsjonitena külmutatult. Korraga soojendatakse üheks toidukorraks vajalik ports.
Järelejäänud toitu uuesti ei külmutata ega soojendata. Nii +4 0C külmkapis kui ka sügavkülmkapis säilitatavale köögiviljapüreele ei ole õige enne külmutamist lisada rasvainet ega liha. Rasvad võivad külmutamisel rääsuda. Nii või, õli kui ka liha lisatakse püreele vahetult enne lapsele andmist.
Kuna spinat, peet ja Hiina kapsas sisaldavad teistest köögiviljadest rohkem nitraate, võiks neid hakata pakkuma alles esimese eluaasta lõpus. Kindlasti ei sobi need alla kuuekuuse beebi toiduks, sest looduslikud nitraadid muutuvad organismis nitrititeks, mis seovad veres olevat rauda. Seega võib lapsel häiruda hapniku transport kudedesse.

Tasub teada: Uusi toiduaineid tasub menüüsse võtta tasapisi harjutades
Teraviljapuder
Putrudest sobib alustada mõnest järgmisest loetletud teraviljast: kaerast, hirsist, tatrast, maisist või riisist. Neljavilja- või viieviljaputru ei ole soovitatav esimese pudruna anda, sest see koosneb mitmest teraviljast. Nisu-, rukki- ja odraputru on soovitatav esmakordselt väheses koguses andma hakata aga enne lapse kuue kuu vanuseks saamist. Kui laps hakkab nisu, rukist ja otra esmakordselt saama vanusevahemikus 17–26 elunädalat ja rinnapiimaga toitmise ajal, siis suure tõenäosusega tekib nende teraviljade suhtes hea taluvus ning väheneb ka tsöliaakiarisk.

Liha, maks ja kala
Liha vajab laps kindlasti alates kuue kuu vanusest. Liha on tähtis valguallikas, sisaldades väga vajalikke asendamatuid aminohappeid, mida organism ise ei tooda. Liha on ka väga tähtis rauaallikas, sest selles sisalduvat rauda omastab organism oluliselt paremini kui taimset päritolu toidus olevat rauda. Kuigi lapsele on soovitatav anda erinevaid lihasorte vaheldumisi, on eelistatud ja täisväärtuslikum punane tailiha. Lapsele on sobivad nii veiseliha ja vasikaliha kui ka sealiha, kanaliha ja lambaliha.
Alates kuue kuu vanusest vajab laps liha iga päev. Kui menüüsse lisandub kala või muna, võib mõnel päeval liha nendega asendada. Seejuures tuleb ka liha alguses pakkuda vaid teelusikaotsatäis. Edaspidi vajab imik päevas umbes üks-kaks supilusikatäit liha, mille võib lisada köögiviljapüreele.

Muna
Korralikult keedetud munakollast võib lapsele pakkuda alates kaheksa kuu vanusest alates. Selle võib segada kas köögiviljapüree või pudru sisse. Kui lapsel ei teki allergianähte, näiteks nahalöövet, võib paari nädala jooksul anda veerand munakollast paar korda nädalas. Edaspidi on sobilik kogus pool kuni isegi terve munakollane kaks-kolm korda nädalas. Samal toidukorral ei ole sobiv lapsele pakkuda nii muna kui ka liha. Põhjuseks on mõlema toiduaine kõrge valgusisaldus.

Piimatooted
Hapendatud piimatooted sisaldavad organismile kasulikke piimhappebaktereid laktobatsille ja bifidobaktereid. Ka seedub jogurt piimaga võrreldes kergemini. Hapendatud piimatooteid võib hakata imikule pakkuma esimese eluaasta  lõpus alates 10–11 kuu vanusest. Alustada sobib maitsestamata jogurtiga. Kohupiima, kodujuustu ja juustu võib hakata pakkuma 10–11 kuu vanusele lapsele. Kogus ei tohiks ületada 50 g päevas. Lehmapiima võib hakata lapsele joogiks pakkuma alates aasta vanusest. Kui laps saab veel rinnapiima või piimasegu, ei ole mingitki vajadust talle lehmapiima pakkuda. Väikeses koguses võib piima kasutada vähemalt kuuekuuseks saanud lapse toidu maitsestamiseks (näiteks pudru või köögiviljapüree sisse segatuna). Kui lapsel ilmnevad aga allergianähud, peab ka väikesest piimakogusest siiski loobuma.

Allikas: Eesti Lastearstide Seltsi juhised lapsevanematele

Äripäev
27. November 2015, 13:06
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas