Paljudele tuttav nuhtlus

Peavalu on sage ja alahinnatud probleem. MaailmaTerviseorganisatsiooni (WHO) toetusel on alustatud kampaaniat peavalude alase teadlikkuse tõstmiseks kogu maailmas.

Need haigused on sagedasemaks neuroloogiliseks häireks ja arsti juurde pöördumise põhjuseks, kuid vähe tähelepanu saanud kogu maailmas.

Peavalu on maailmas (WHO):
* kord elus tundnud väga paljud. Peaagu 50% täiskasvanud elanikkonnast on kogenud ühte või mitut peavalu liiki. Sagedasemaks on pingetüüpi peavalu ja migreen.
*  Aladiagnoositud ja alaravitud. 50% peavaludega patsientidest ei ole arsti poole pöördunud, ravides end ise. Ainult 10% patsientidest on saanud ravi neuroloogi juures, veelgi vähem Aafrikas ja Aasias.
*  Ravijuhendeid kasutab 56% riikidest, veelgi vähem madalama sissetulekuga riigid. Spetsiaalselt peavaludele pühendatud õpet on arsti põhiõppekavas 4 tundi ja eriarsti õppekavas 10 tundi.
* Rahalised kulutused ühiskonnale väga suured ajutise töövõimetuse tõttu.
* Migreeni esineb 10%-l elanikkonnast, 4% täiskasvanutest kannatab peavalu käes üle 15 päeva iga kuu.
* Peavaluravimite maksumus hüvitatakse vähem kui pooltes riikides, osaline hüvitamine toimub 2/3 riikidest. Piiratud ravimite hüvitamine takistab ravimite kättesaadavust ja ravi efektiivsust. Nt migreeni ravis kasutatavad spetsiaalsed ravimid triptaanid on suhteliselt kallid.
* Surmajuhtumeid peavalu tõttu ei ole dokumenteeritud ja seda peetakse ka üheks põhjuseks, miks peavalule on vähe tähelepanu pööratud. Sagedased peavalud põhjustavad küll kannatusi nagu valu ja isiklikud kannatused, mis mõjutavad elukvaliteeti, majanduslikku olukorda.

Peavalud mõjutavad ajutiselt töövõimet. Migreeni põhjustatud töövõimetust hinnatakse  1,3%  kaotatud eluaastatest. Korduvad peavaluhood ja sageli hirm järgmise peavalu ees mõjutavad pereelu, sotsiaalset elu ja tööhõivet.
Sagedaste peavaludega töötajaid võidakse haiguse tõttu pidada mitteusaldusväärseteks või arvatakse, et nad ei saa tööga hakkama. See võib takistada tööalast karjääri, edutamist ja põhjustada vähenenud sissetulekut.
Uuringute järgi ei vasta see aga tõele, kuna on leitud, et migreeni käes kannatavad inimesed on väga kohusetundlikud ja töökad ning ei too oma haigust esile, et saada tööst vabastust. Ka teevad nad oma töö alati järele vabast ajast, kui on ajutiselt pidanud töö katkestama.
Kuna töö ei ole ainult sissetuleku allikas, vaid võimaldab ka eneseteostust, sotsiaalset suhtlemist, tunda ennast vajalikuna ja aktiivse ühiskonnaliikmena, siis aitab  töö kasvõi ajutiselt valust mõtted eemale juhtida.
Praktilise elu järgi mobiliseeritakse valu ajal kogu päevaks olev energia töötegemiseks ja pigem kannatavad sotsiaalne ja pereelu kui töö. Seetõttu ei oleks vaja tööandjatel karta, et töötaja hakkab olema sageli ajutiselt töövõimetuslehel.

Sagedased peavalud/migreen on ravimitega kontrollitavad  ajutised tervisehäired.  
* Suurbritannias kaotatakse ainuüksi migreeni tõttu igal aastal 25 miljonit töö- või koolipäeva, ka on migreen seal sagedasem kui diabeet, astma või epilepsia.
* Eesti asub Euroopa peavalu­indeksi järgi 29-st riigist 26. kohal peavalude alase korralduse osas (2012. a).
* Migreen/sagedased peavalud on üks terviseseisundi hindamise kriteeriumeid ka Tervise Arengu Instituudi Eesti Terviseuuringus 2014. aastal.  

Äripäev
27. November 2015, 11:54
Vaata EST või RUS arhiivi