Mida peaksid teadma seedeensüümidest?

Söök peaks andma meile vajalikku energiat, mitte olema kehale koormaks. Lisaks peaksime toidust saama piisaval hulgal vitamiine, mineraalaineid ja muid vajalikke toitaineid, et suudaksime enda igapäeva toimetusi teha täies mahus ja ilma ebamugavustundeta kõhus.

Seedeensüümid – kindlasti oled kuulnud sõna ensüüm või mäletad midagi põhikooli bioloogiast. Ensüümid on lihtsalt öeldes ained, mis aitavad midagi lagundada või vastupidi uut tekitada. Sõna “seede” viitab sellele, et tegu on toidu lagundamisega.
Voib-olla oled ka mõelnud, et kas seedeensüümide lisaks tarvitamine on sinu puhul hea mõte ning kas nendest oleks kasu seedimisele?
Et valitsevat segadust natukene vähendada, tuleb mainida, et ükskõik millise lisa­aine, kaasa arvatud seedeensüümide mitteteadlik manustamine, võib olla sama hea kui lisandi mitte üldse tarvitamine.
Seega, kui oled teinud valiku enda keha mõne lisandiga turgutada ja abistada, soovitan kõigepealt näiteks kirja või e-kirja teel konsulteerida apteekri, arsti või mõne usaldusväärse toitumisnõustajaga.

Mis need seedeensüümid ikkagi on ja miks nad meile nii olulised on? Me küll sööme ja närime toitu, kuid keha ei suuda toiduaineid lihtsalt niisama alla neelates ilma seede­ensüümide abita omastada ning toidus sisalduvad toitained ei saa ilma seedimata imenduda. Terves ning tasakaalus kehas imenduvad toitained, milleks on vitamiinid, mineraalained, rasvad ja süsivesikud, ilma probleemideta.

Mida teevad seedeensüümid? Need aitavad toitu, näiteks lihatükki ja brokolit, väiksemateks osadeks nagu vitamiinideks, mineraalaineteks, aminohapeteks, rasvhapeteks ning süsivesikuteks lagundada.
Et meie keha saaks need omastada ja jällegi vajalikes kohtades nagu näiteks lihaste, naha ning juuste loomisel kasutada. Kui meil ei ole piisavalt seedeensüüme, siis ei saa keha alla neelatavat toitu vajalikul hulgal lagundada ja endale kättesaadavaks teha.
See võib omakorda tähendada, et kuigi me sööme korralikult, ei pruugi me kõiki kehale vajaminevaid toitaineid kätte saada. Lisaks, kui meil ei ole kehas piisavalt seedeensüüme, siis ei pruugi toit meie soolestikus lõplikult seeduda, võivad tekkida seedehäired ning ohtlikud jääkained võivad hakata keha aegamööda kurnama.
Samuti võib olla neid ohtlikke jääkaineid raske kehast eemaldada, kuna seedimata toit liigub soolestikus aeglaselt ja võib seal põhjustada väiksemaid ning suuremaid ummistusi, mille tulemuseks võivad olla gaasid, puhitus, kõhukinnisus ja muud seedeprobleemid.
Kuna keha ei pruugi teatud ensüümide puuduse tõttu toiduainete lagundamisega enam hakkama saada, siis võib hakata ta neid hoopiski tõrjuma. Halvemal juhul võib see viia allergiate (pähklid), toidutalumatuse (gluteen, piimatooted) ning põletike (ärritunud soolesündroom) tekkeni.

Millised põhjused võivad häirida seedeensüümide tootmist ning nende tööd? Põhjused, mis võivad häirida seedeesnüümide tööd, nende normaalset tasakaalu ja tootmist, on erinevad haigused, allergiad ning toidutalumatus. Kuna seedeensüüme toodetakse põhiliselt pankreases ja peensooles, siis võivad need mured esineda sagedasti inimestel, kellel esineb probleeme pankrease tööga nagu näiteks Crohni tõbi või tsöliaakia korral. Isegi ilma igasuguse näiva haiguseta võib seedeelundkonna ja seedeensüümide töö olla häiritud.

Kuid millised on need kõige sagedasemad põhjused, mis võivad seedetööd häirida?
* Väiksemad seedeelundkonna põletikud, mis võivad olla põhjustatud toiduallergiatest, soolte läbilaskvushäiretest ja parasiitidest.
* Vananemine – kuna paljudel juhtudel inimkehas toimuvad protsessid vananedes aeglustuvad, siis paratamatult puudutab see ka seedimist. Mida vanemaks inimene saab, seda lihtsamaks, kuid mitmekülgsemaks peaks muutuma tema toidulaud.  
Näiteks, kui nooremana võisid süüa, mida tahtsid ja millal tahtsid, siis vanuse lisandudes pead hakkama jälgima, millised toiduained kokku sobivad ning millised mitte.

Inimesed peaksid sööma puuvilju alati enne sööki ja tühja kõhuga, sest kui süüa neid pärast sööki, võib enne söödud toidu seedimine kauem aega võtta kui puuviljade puhul. Sellisel juhul võivad puuviljad hakata fermenteerima ehk käärima ning võivad tekkida gaasid, puhitus ning muud seedeprobleemid.
Kui oled harjutanud mõnda aega puuviljade söömist enne toidukorda, siis näed, et oled leidnud enda seesmise ja välimise ilu, normaalse kaalu ning tervislikkuse saladuse.

Suurema huvi korral soovitaksin siinkohal lugeda mõnda Ajurveda toidusobivusest rääkivat raamatut  (Ajurvedic Food Combinations), näiteks inglise keeles ilmunud “Ayurvedeic Cooking for Self Healing”.
* Stress – kroonilise stressi, ärevuse, hirmu ja mure korral annab meie keha seedeelundkonnale märguande töötada poole võimsusega. See tähendab, et ka normaalse puhke ja seedimise oleku asemel on meie keha ärevusseisundis, kus seedefunktsioonid, sellega koos ka seedeensüümide tootmine ja sekretsioon, on jäetud tagaplaanile. See võib omakorda viia toidu mittetäieliku lagundamiseni ning seedehäireteni.

Kuidas me saame vältida ensüümide defitsiiti ning luua vajamineva ensüümide tasakaalu enda kehas? Piisavalt puhates, mitmekülgselt süües ja mõistlikku füüsilise koormuse taset hoides, saad enda keha normaalsed ensüümide tasemed ning organite töö taastada. Kindlasti tuleb kasuks ka seedeelundkonna heade bakterite hulga taastamine. Lisaks sellele võib mõnel inimesel aidata ka piima- ja teraviljatoodetest ning suhkrut sisaldavatest jookidest loobumine mõneks ajaks.
Lihtsalt tasakaalus ja puhta toidu söömine ei tähenda siiski automaatselt, et seedimine saab korda ning püsibki korras.

Kahjuks on seedeprobleemid sellised, mida ei ole ainuüksi söömise ja toitumisskeemide muutmisega alati võimalik kõrvaldada. Paljud meist söövad kontoris töölaua taga või kuskile kiirustades. Me elame suure osa enda elust kiires rütmis, andmata aega kehale lõõgastuda ja toitu seedida ning omastada.
Enda kehale piisava puhkuse andmine ja kroonilise stressi vähendamine on väga tähtsateks osadeks, et taastada normaalne ja tasakaalus seedeelundkonna funktsioon. Lisaks mainitud elustiili muutustele, nagu stressi vähendamine, kehale piisava puhkuse andmine ja mitmekülgselt toitumine, võib olla paljudel juhtudel vajalik toidu lagundamiseks ning toitainete kehale kättesaadavaks tegemiseks ka seedensüümide lisandite näol tarvitamine.
On leitud, et õiges koguses seedeensüümide toidukordade ajal lisaks tarvitamine on turvaline ja suhteliselt odav vahend seedeelundkonna normaalse töö taastamiseks ning ka selle tasakaalus hoidmiseks. Konsulteerides esmalt apteekri või arstiga võib seedeensüüme alati julgelt proovida ja siis juba ise jälgida, kas nende abil tekib ka positiivseid muutusi seedimises või mitte.

Milliseid seedeensüüme peaksin tarvitama? Müügil  on suur hulk erinevaid tooteid ja preparaate, kaasa arvatud üksik ning multiensüümide komplekse.
Et omistada seedeelundkonnale baasiliselt vajaminev hulk ensüüme, soovitan tavaliselt teha valik segaensüümide kompleksi kasuks.
Nagu kõikide touidulisandite ja tervisetoodete puhul, tuleks otsida ensüümide tootjaid, kes oleksid usaldusväärsed, kelle tooted ei ei sisaldaks ebamääraselt palju lisaaineid ning oleksid kättesaadavad ka apteekides.

Millal ning kui palju peaks seedeensüüme tarvitama? Seedeensüüme tuleks võtta enamasti koos toiduga või pärast toidukorda.
Kõige parem on võtta seedeensüüme 1–2 kapslit või tabletti klaasi veega 30 minutit enne või pärast põhisöögikorda. Tavaliselt ei ole tarvis seedeensüüme väiksemate toidukordade ajal lisaks tarvitada.
Kui oled leidnud endale õige doosi ja preparaadi, mis koosneb eeldatavasti taimsetest ensüümidest, kuna taimsetest allikatest pärit ensüümid on teadupärast saastumiskindlamad ning puhtamad kui loomse allika puhul, siis peaksid sinu seedekaebused mõne nädalaga, mõningatel juhtudel ka juba päevade või isegi tundidega, kaduma ja enesetunne oluliselt paranema.

Äripäev
27. November 2015, 12:34
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas