Käteekseemi saab taltsutada kreemitamisega

Käteekseemi ravis on oluline käed kuivad hoida. Kaks põhilist soovitust käte ekseemiga patsientidele on käte võimalikult vähene veega pesemine ning käte sage niisutamine kreemiga, rõhutab Põhja-Eesti Regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste keskuse õde Sirje Mätas.

Käte ekseem (kontaktdermatiit) on kõige sagedasem ekseemivorm. See on krooniliselt retsidiveeruv nahahaigus, millele kaasub tugev sügelemine. Haigus saab sageli alguse sõrmuse alt, kust ei ole võimalik kätt hästi kuivatada. Sealt hakkab ekseem levima käe külgmetele ja randmetele. Kolded kätel võivad olla ebakorrapärase kujuga ja need leemendavad tugevalt. Mõne aja pärast muutuvad kolded kuivaks, sinna võivad tekkida valulikud lõhed. Haiguskolded on väga ebaselged ja kätel võib olla erinevaid lööbeelemente: punased laigud, villid, valulikud sõlmekesed.

Seejuures võib haigus välja kujuneda pärast aastatepikkust kokkupuudet ärritajaga. Kõige sagedasemad haiguse vallandumist soodustavad tegurid on pesuained ja vesi, mistõttu on käte ekseemi palju märga tööd tegevatel inimesel. Sirje Mätas selgitab, et märja tööga on tegemist siis, kui ¼ tööajast on käed märjad, kontaktis puhastusainetega või kummikinnastega. Haiguse tekkimist soodustab ka atoopia põdemine. Käte ekseemi esineb naistel rohkem kui meestel, vallandub see enamasti vanuses 30–60 aastat. Haigus võib püsida teatud aja remissioonis, kuid siis uuesti ägeneda, sest tegemist on kroonilise tõvega.
Kui lööbest on haaratud ka küünevall, kaasub ekseemiga küünevallipõletik. Krooniline küünevallipõletik on üsna tavaline ekseemi komplikatsioon. Küünevallid tursuvad ja küüs tuleb lahti. Mäda sealt ei eritu. Küüned muutuvad paksuks ja inetuks. Sageli esineb küünevallipõletikku just märga tööd tegevatel inimestel.

Sõrmeotsad kipuvad tööd tehes puruks minema
Üks sagedasi käte ekseemi kaaslasi on ka sõrmeotste dermatiit, kuna sõrmede otstes on nahk väga õhuke ja seal on palju närve. Kui teeme märga tööd või hõõrume sõrmi, lähevad sõrmeotsad puruks. Selle haiguse puhul on oluline, et ei kasutataks liiga pikalt tugevaid kortkosteroide, mis muudavad nahka veelgi õhemaks. Tuleks kasutada keskmise tugevusega hormoonsalve ja kreemitada käsi baaskreemiga (vaseliinkreemiga) vähemalt 15 korda päevas. Kontaktdermatiiti esile kutsuvaid ärritajaid saab välja selgitada nahatestide abil. Tavaliselt kasutatakse aplikatsiooniteste. Sellisel juhul kinnitatakse patsiendi nahale plaaster, mille siseküljel on väikesed metallkausikesed, mis on täidetud erinevate ärritavate ainetega. Võimalik on testida kuni 30 allergeeni. Plaastri paigaldamisel peab nahk olema lööbevaba ja puhas. Patsiendil tuleb käia polikliinikus kolmel järjestikusel päeval: esimesel päeval plaaster kinnitatakse, teisel eemaldatakse ning kolmandal hinnatakse reaktsiooni erinevatele ärritajatele.

Kontaktdermatiidist hoidumiseks tuleks vältida otsest kontakti ärritajatega. Kanda ei tohiks sõrmuseid, käekellasid jms, et ei tekiks haudumist ja sealtkaudu haiguse levimist. Külma ilmaga tuleb kanda kindaid, sest ka külm võib käte ekseemi vallandada. Hõõrdumise korral kanda tihedalt käe ümber olevaid nahast kindaid (nt golfi mängimine, pesapall, ratsutamine, tennis jne).

Kui käed ei ole nähtavalt mustad, on pesemise asemel soovitatav kasutada alkoholil põhinevaid desinfitseerivaid vahendeid käte puhastamiseks. Sirje Mätas selgitab, et naha normaalse happesuse (pH 5,5) taseme tagavad nahanäärmete sekreet ja naha bakteriaalne floora. Naha happesus on väga tundlik pesuvahenditele ja veele. Veega nahka pestes tõuseb pH ajutiselt. Aga kui kasutame ka seepi, siis tõuseb pH keskmiselt kolme ühiku võrra. Käte naha pH ei normaliseeru seebiga pesemise järel ka pärast 90 minuti möödumist. Mida vähem seepi, seda parem, kinnitab meedik. Kui siiski seepi kasutada, võiks osta apteegist õliseebi, mis nahka niisutab.
Riski käte ekseemi tekkeks aitab vähendada seegi, kui kasutada pestes leiget või jahedat vett ja pesuvahendeid, mis ei sisalda lõhna- ja värvaineid ja milles on minimaalsel hulgal konservante (nt tükiseep sisaldab vähem konservante kui vedelseep). Pärast pesu peab väga hoolikalt käsi kuivatama (kindlasti ka sõrmede vahelt) ja kreemi peale kandma. Sirje Mätas rõhutab, et käte kreemitamine on ekseemi korral väga oluline, see aitab haigusel kauem remissioonis püsida.

Märja töö puhul tuleks kanda kindaid, kuid hoiduda latekskinnastest, mis põhjustavad kõige sagedamini allergilisi reaktsioone. Selle asemel tuleb valida tugevad vinüül- või nitriilkindad. Ka kindaid kandes tuleks hoiduda võimalusel kuumast veest ning veega kokkupuude ei tohiks kesta üle 15 minuti. Kindad peavad olema terved, puhtad ja seestpoolt kuivad. Kummikinnaste sees tuleks kanda puuvillaseid kindaid. Käte ekseemiga hädas olevatel inimestel tuleks võimalusel vähendada märga ja musta käsitsitööd. Seejuures võib olla vaja muuta oma seniseid harjumusi ka kodus: kasutada nõudepesumasinat, jagada koduseid töid teiste pereliikmetega jne. Hea efekti käte ekseemi ravimisel annab okluseeriv ravi. Selle võtte korral kantakse haige kätele baaskreem, selle peale arsti määratud ravikreem. Käed seotakse toidukilega kinni ning pannakse peale puuvillased kindad. Mähis tehakse enamasti ööseks, kuna see peab peal olema 6–10 tundi.  
Mõnel juhul aitab ka valgusravi.

Vee asemel sobivad ka desin­fitseerivad vahendid
Kui käed ei ole nähtavalt mustad, on pesemise asemel soovitatav kasutada alkoholil põhinevaid desinfitseerivaid vahendeid käte puhastamiseks. Sirje Mätas selgitab, et naha normaalse happesuse (pH 5,5) taseme tagavad nahanäärmete sekreet ja naha bakteriaalne floora. Naha happesus on väga tundlik pesuvahenditele ja veele. Veega nahka pestes tõuseb pH ajutiselt. Aga kui kasutame ka seepi, siis tõuseb pH keskmiselt kolme ühiku võrra. Käte naha pH ei normaliseeru seebiga pesemise järel ka pärast 90 minuti möödumist. Mida vähem seepi, seda parem. Kui siiski seepi kasutada, võiks osta apteegist õliseepi.

Riski käte ekseemi tekkeks aitab vähendada, kui kasutada pestes leiget või jahedat vett ja pesuvahendeid, mis ei sisalda lõhna- ja värvaineid ja milles on minimaalsel hulgal konservante (nt tükiseep sisaldab vähem konservante kui vedelseep). Pärast pesu peab väga hoolikalt käsi kuivatama (kindlasti ka sõrmede vahelt) ja kreemitama.

Tasub teada: Millist baaskreemi valida?
Käte igapäevaseks hooldamiseks tuleb kasutada baaskreemi, mida valides ja kasutades võiks silmas pidada järgmist:
 
? nahahooldusvahend peab sisaldama vaseliini ja vähem vett;
? eelista baaskreeme, mis ei sisalda lõhna- ja värvaineid;
? kasuta nahahooldusvahendeid töö ajal ja pärast tööd;
? Kui kindaid ei kantud, tuleb nahahoolduvahendeid kasutada enne ja pärast märga tööd;
? efekti saamiseks kasutada baaskreeme sageli (15 korda päevas).

Allikas: Sirje Mätas

 

Äripäev
27. November 2015, 12:10
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas