Miks on vitamiinipurgil kirjas: üle 100% päevanormist?

Mida tähendab multivitamiini purgil olev info, et see sisaldab osade vitamiinide puhul enam kui 100% päevasest normist? Kas inimene saab neid vitamiine sel juhul rohkem kui vaja?

Vastab ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius.

Vitamiinid on inimese jaoks asendamatud mikrotoitained, mida inimene peab (enamasti) saama toiduga. Enamasti sellepärast, et mõnda vitamiini sünteesib inimese seedetrakti mikrofloora. UV-kiirguse toimel suudab keha naharakkudes sünteesida D-vitamiini. Vitamiinide olulisus seisneb eelkõige ensüümide töös osalemises.

Vitamiine jagatakse vesilahustuvateks ning rasvlahustuvateks. Peamised rasvlahustuvad vitamiinid on A, D ja E ning vesilahustuvad on B-grupi vitamiinid ja C-vitamiin. Rasvlahustuvaid vitamiine on eelkõige loomsetes toiduainetes nagu maks, munad, piim, kalaõli jne. Vesilahustuvaid vitamiine on lisaks ka rohelistes taimedes, näiteks kaunviljad, täisteratooted, C-vitamiin, ka hapud marjad. Vesilahustuvaid vitamiine on inimorganismil kergem uriiniga väljutada, seetõttu on rasvlahustuvate vitamiinide megakoguste kestev manustamine ohtlikum. Samas on rasvlahustuvate vitamiinide varud organismis üldiselt suuremad. Kui nendest jätkub kuudeks või isegi aastateks, siis vesilahustuvate vitamiinide varudest piisab nädalateks.

Kogused erinevad
Päevased kogused, mida organism vajab, on erinevatel vitamiinidel väga erinevad. Varieerudes 4-5 mikrogrammist B12- ja D-vitamiini puhul kuni 100 milligrammini C-vitamiini puhul.
Vitamiinide puhul võib eristada kolme sorti erinevaid päevaannuseid. Soovituslik päevaannus ehk RDA on minimaalselt vajalik organismile. Raviannust kasutatakse vitamiinivarude taastamisel, kui inimesel on kujunenud konkreetse vitamiini defitsiit ja sellest tulenevalt mõni kliiniline probleem. Ohutu päevane totaalkogus on maksimaalne annus, mis ei tekita veel kõrvaltoimeid. RDA ning ohutu päevane totaalkogus erinevad teineteisest enamasti kümnetes kordades. Raviannused jäävad sinna kuhugi vahepeale. Vitamiini kasutamise raviannuse peaks otsustama arst, kui on kindlaks tehtud vitamiinivaegus. Kõik need annused varieeruvad natuke ka sõltuvalt patsiendist: kas selleks on mees või naine, laps või täiskasvanu.
Erinevaid preparaate on palju, nende hulgast aitab sobiliku valida näiteks apteeker.
Enamik saadaolevaid preparaate sisaldavad mitut vitamiini ning lisaks ka mineraalaineid. Vitamiinide sisaldus preparaadis on märgitud protsendina RDAst ehk soovituslikust päevasest annusest.

Võib juhtuda, et vitamiini on tabletis ka rohkem kui on soovituslik päevaannus. Nagu juba öeldud, ei kujuta see endast mingit ohtu, sest kasutatavad raviannused ja veelgi enam ohutud päevased totaalkogused on kümneid, kui mitte sadu kordi suuremad RDAst. Kui preparaat sisaldab vitamiini raviannuses, siis määratleb ravimiamet selle ravimina ning seda võib müüa ainult samadel alustel teiste ravimitega, et vältida ohtu inimese tervisele. Valdav enamik apteegis müügil olevaid vitamiinipreparaate on siiski toidulisandid ning nende kasutamisel ülemanustamise ohtu üldjuhul ei esine.

Kiiret tulemust ei tule
Silmas peaks pidama ka seda, et vitamiinide lisamanustamisel ei tasu loota kiireid tulemusi. Vitamiinidepoode piisavaks täitmiseks peaks kuur kestma vähemalt 2-3 kuud.

Kokkuvõttes võib öelda, et vitamiine on erinevaid ning neil kõigil on kehas täita oma roll. Kui on soov manustada vitamiine lisaks, tasub nõu pidada apteekriga.
Vitamiinide raviannuseid määrab aga arst konkreetse kliinilise sümptomi leevendamiseks. Vitamiinide megakoguste kestev manustamine on tõenäoliselt ohtlik.

Äripäev
03. December 2015, 12:20
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas