Keskmine Eestis HIVi nakatuja on vanuses 30+ heteroseksuaalne inimene

Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku juht Kai Zilmer sõnab, et me arvame tavapäraselt, et HIV on narkomaanide ja homoseksuaalide haigus, aga ei ole – Eestis on lisandunud jõuliselt heteroseksuaalne nakatumine, eelkõige 30+ heteroseksuaalsete inimeste hulgas.

„Uutest HIV-juhtudest Eestis on 2/3 üle 30aastased inimesed, täiesti tavalised pereinimesed,“ ütles Kai Zilmer. „Uute juhtude registreerimine kontsentreerub küll Ida-Virumaale ja Põhja-Eestisse, kuid Eesti HIV-epideemia puudutab meid kõiki. See ei ole enam narkomaanide, prostituutide ja homoseksuaalide haigus. Euroopa keskmine nakatumine 100 000 elaniku kohta on 6 ja Eesti on oma 24 juhuga esikohal. Meile järgneb Läti, kus vastav number on 17, aga näiteks Soomes on see number kolm: koguni 8 korda vähem kui Eestis. 2015. aastal tüürib Eesti jälle tõusu suunas, meil ei ole langust näha. Epideemia jätkub.“ Kai Zilmeri sõnul oli käesoleva aasta novembris ravil 3251 inimest, aga peaks olema umbes 9000 inimest. „Võime öelda, et umbes 6000 inimest on nakkusohtlikud – osa nendest on inimesed, kes on teadlikud oma haigusest, aga pole ravil, osa neist ei tea oma haigusest,“ rääkis Zilmer. „Eesti probleem on, et me testime liiga vähe. Testimine on ainus viis viirusekandjad üles leida. Ravi on küll kallis, aga Eestis on ravi kõikidele HIV-positiivsetele tasuta. Me peame katkestama uute nakkuste ahela, muidu sööb HIV-ravi kogu riigi raha ära.“

Ravi tuleb alustada kohe

„Kõige värskem meditsiiniline uudis on see, et kui inimesel on diagnoositud HIV, tuleb alustada ravi kohe, sest kui HIV-positiivne saab korralikult ravi, siis ta oma partnerit sisuliselt ei nakata – 96% ei nakata,“ jätkas Zilmer. „Selle otsuse taga on väga suur ja autoriteetne uuring. Nüüd on kõik seotud organisatsioonid seisukohal, et ravi tuleb alustada kohe pärast diagnoosi saamist. Tänane loosung, mida soovitab UNAIDS, on 90-90-90. See on võti, kuidas epideemia peatada. See tähendab, et eesmärk on, et HIV-positiivsetest vähemalt 90% teab seda, et nad on HIV-positiivsed. Nendest omakorda 90% on ravil ning neist ravil olijaist 90% on viiruse tase nii madal, et teiste nakatamise tõenäosus on nullilähedane.“

Pole ammu enam vaid  narkomaanide haigus

Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkusarst Helen Mülle rääkis ravimifirma GSK Eesti teaduskoolis septembris samuti HIVi olukorrast Eestis.
Suurem epideemia algus toimus 2001. aastal. Viimastel aastatel on numbrid küll kahanenud, kuid 300-400 haigusjuhtu tuleb aastas kokku. Sel aastal oli oktoobri seisuga 223 uut HIV-nakkuse juhtu. Juhtival kohal on Tallinn, Ida-Virumaa ja täpsemalt Narva. Mülle sõnul on haiguse sugulisel teel levik aasta-aastalt tõusnud ja süstivate narkomaanide osakaal vähenenud.

Kui epideemia alguses oli suurem hulk nakatunuid mehed, siis viimastel aastatel on seis naistega hakanud võrdsustuma. Vanuse poolest võib märkida, et 2001-2002 oli palju uusi haigeid vanuses 15-19 eluaastat. Viimastel aastatel on nakkust avastatud just vanemaealistel. “Need patsiendid võivad olla nakatunud aastaid varem, nad jõuavad arsti juurde juba raskes immuunpuudulikkuse seisundis,” rääkis Mülle.

Nakkusarstide vaateväljas Eestis oli eelmise aasta lõpu seisuga 5500, ravil ligi 3000 inimest. Umbes 500 patsienti on jälgimisel erinevates Eesti vanglates. Mülle jätkas, et sugulisel teel nakatunud patsientide ravisoostumus on hea, kuid narkomaanide ravisoostumuse saavutamine on väga raske. “Need patsiendid nakatavad uusi inimesi,” jätkas ta. Et neid üles leida, tuleb testida. Testimise põhieesmärk ongi leida HIV-positiivsed võimalikult varakult, leida ka patsiendi partnerid. “Kui patsient kuulub riskirühma ja on veel õnneks HIV-negatiivne, tuleb teda harida ja selgitada, kuidas nakatumist vältida,” selgitas nakkusarst.
Juhend testimiseks ütleb, et HIVi suhtes tuleks kindlasti uurida kõiki rasedaid nii arvele võtmisel kui ka 30ndal rasedusnädalal.
Kindlasti tuleb jälgida HIV-positiivsete naiste vastsündinuid, rääkis Mülle. Selliseid lapsi sünnib aastas 100-120. Praegu on tema andmetel Eestis pisut üle 50 HIV-positiivse lapse.

Testida tuleks erinevaid sihtgruppe
Testida tuleks Mülle sõnul ka neid, kes on tuberkuloosikahtlased, kes satuvad kinnipidamisasutusse, on veredoonorid, satuvad arsti juurde seoses abordiga, pöörduvad suguhaiguste kaebustega. Mülle rõhutas, et HIVi testimine on vabatahtlik ja meedik peab alati patsienti informeerima, et seda tehakse.
LTKHs anonüümses kabinetis käis end mullu testimas umbes 2100 inimest vanuses 16-86. Positiivse tulemuse sai 1% testijatest ehk 21 isikut.

Äripäev
03. December 2015, 12:42
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas