Gangreen - reaalne oht

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) veresoontekirurg Veronika Palmiste vastuvõtule saabuvate patsientide seas on hulgaliselt neid, kellele tuleb üle korrata põhitõed. Ka pisike vill jalal vajab tähelepanu, sest diabeediga kaasuv verevarustuse tüsistus võib kaasa tuua kõige hullema – gangreeni.

Palmiste sõnul tuleb diabeetiku puhul ka varbavillile pöörata tähelepanu seepärast, et diabeedi näol on tegu haigusega, mis kahjustab aja jooksul kogu keha ja erinevaid organsüsteeme. Diabeetikul on suurem soodumus saada vill kui teistel, sest tema tundlikkus on langenud – patsient  ei tunne, et king hõõrub või et sokis on liivatera. Diabeetik saab sellest aru alles õhtul, kui märkab, et sokk on katki läinud villivedelikust märg. Ka siis poleks see probleem, kuid kuna ka arteriaalne verevarustus jalal on diabeedi tüsistusena häiritud, siis pole sageli enam organismil jõudu villi kinni kasvatada – nii nagu meie teiste puhul see kiirelt juhtub. Nii võibki saada pisikesest villist mitteparanev haavand.

Krooniline haigus toob tasapisi kaasa kahjustusi
Miks ohustab gangreen aga just diabeetikut? “Siinkohal peab eelkõige süüdistama kroonilist haigust, mille normaalne kulg on aja möödudes erinevate organite kahjustus. Seetõttu on väga oluline alustada kroonilise haiguse kontrolli all hoidmist  ja riskifaktorite korrigeerimist juba varakult. Riskifaktorite hulka kuulub kindlasti suitsetamine ning ka õigete jalatsite valimine,” selgitas Palmiste.
Palmiste kinnitusel ilmnevad jalaprobleemid diabeetikule tavaliselt ootamatult, nagu välk selgest taevast. “Eile oli kõik korras ja nädala pärast on kõik halvasti,” kirjeldas Palmiste. “Samas saame vastuvõtul patsiendiga vesteldes selgeks, et juba varem oli märke, mis ennustasid nii verevarustushäiret kui ka närvikahjustuse arengut.”
“Näiteks ei ole inimene juba ammu suutnud pikka maad käia, sest säärelihas väsib ära ja on vaja puhata. Või siis lõikab inimene varbaküünte eest hoolitsemisel sageli kogemata küünevalli sisse, sest ta ei tunne, kus on piir,” toob veresoontekirurg näiteid, mida tuleb pidada juba esmaseks ohumärgiks.

Haavakabinetist saab abi ja leevendust
Kuidas peaks aga käituma, kui on tekkinud vill või haavand? Kuhu pöörduma ja millist abi saab? “Kui labajalale on juba tekkinud vill või haavand, mis ei parane mõistliku aja jooksul või tekitab muret, peaks alustama oma perearstist või pereõest. Ida-Tallinna Keskhaiglas on võimalik sellisel juhul pöörduda haavakabinetti. Haavaõe poole saab pöörduda 5 päeva nädalas ning ooteaeg on lühike,” selgitas Palmiste.
Juhul kui puudub veremürgistuse oht, ei ole tarvidust reeglina erakorralise meditsiini osakonda pöörduda, lisas  Palmiste.
Kirurgi sõnul ei ole mitte iga diabeetiku saatuseks kaotada jalad enne surma – mõne diabeetiku tüsistuseks võib olla hoopis infarkt, insult, pimedaks jäämine või hoopis neerude kaotamine.
Seda, millised tüsistused kedagi ees ootavad, me muidugi ette ei tea.
“Kindlasti on aga oluline hoolitseda oma ravi korrektsuse eest, mitte suitsetada, kanda õigeid jalanõusid ning käia regulaarselt ravipediküüris – nõnda saab minimaliseerida või edasi lükata tüsistuse teket,” soovitas Palmiste.

Ida-Tallinna Keskhaiglas tegutseb meeskond ühise sihi nimel

Veresoontekirurg Veronika Palmiste kinnitusel tegeleb ITK arstkond diabeedi osas eelkõige ekstreemsemate juhtudega – nende diabeetikutega, kelle abistamiseks ei piisa lihtsalt sidumisest, tablettravi ei anna enam tulemust ning vajalik on eelkõige verevarustust parandav agressiivne ja invasiivne ravi.
Ravimeetodina on kasutusel nii veresoontekirurgias tavapärased šunteerivad operatsioonid kui ka soonesisene sulgunud arterite avamine ehk endovaskulaarne ravi. “Selleks, et meie tegevus oleks edukas, on vajalik nii patsiendi kui tema perekonna koostöö,” ütles Palmiste. “Verevarustuse taastamine on tehniline töö ning selleks, et tulemus oleks püsivam, peab patsient väga korrektselt täitma talle antud ravijuhiseid ning käima regulaarselt kontrollis. Kuna veresoontekirurg ei suuda peatada arterite lupjumist, on mõningatel juhtudel vaja korduvaid operatsioone või protseduure – kõik selle nimel, et patsiendi jalg alles jääks. Meie anname omalt poolt parima, et inimest aidata, kuid tegelikult saab vaid ta ise meiega head koostööd tehes ravitulemustele kaasa aidata,” sõnas kirurg.
Ta lisas, et diabeetik, kes tahab elada hästi, vaatamata oma haigusele, peaks lisaks korrektsele ravile kindlasti mitte suitsetama.

Äripäev
03. December 2015, 12:46
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas