Allergiat esineb arvatust vähem

Väikelastel avaldub allergia kõige sagedamini just nahal atoopilise dermatiidina (AD). Seetõttu uuriti Allergofoodi projekti raames atoopilise dermatiidi esinemist kaheaastastel lastel. Uuringut esitleti 2015. aasta suvel konverentsil.

Toiduallergiast, allergeenidest ja riskifaktoritest sissejuhatavalt kõneldes rõhutas pulmonoloog Svetlana Sergejeva, et allergia terminit kiputakse Eestis väärkasutama. Kõike, mis toidu tõttu juhtub, peetakse allergiaks.
Tegelikult on allergia Sergejeva sõnul immunsüsteemi ülitundlikkus, mille puhul inimene reageerib (antud kontekstis) toidule tugevamalt või rohkem kui terve inimene.
Allergia puhul on oluline eelnev kokkupuude allergeeniga, mille käigus peab toimuma sensibiliseerumine. Ilma selleta allergiat tekkida ei saa. “Sensibiliseerumine ja allergia ei ole võrdsõnad,” rõhutas Sergejeva.

Sageli mitu tunnust
Allergia võib avalduda igal pool kehal – nahal, seedetraktis, hingamisteedes. Väga sageli esineb samal inimesel mitu haigustunnust korraga, märkis arst.
Allergofoodi nime kandev ühisprojekt sündis 2012. aastal. Selle üks põhieesmärk oli selgitada välja toiduallergia esinemise sagedus Eesti väikelastel. Samuti oluline oli kindlaks teha kõige sagedamini toiduallergiat tekitavad allergeenid.
Projektis kaasa löönud Tartu Ülikooli tehnika ja tehnoloogia eriala doktorant Berit Pilden-Sarv rääkis, et Allergofoodi projekti uuringusse kutsuti kokku ligi 3000 Tartumaal sündinud ja uuringu läbiviimise hetkeks kaheaastaseks saanud last. Uuringurühmaga võttis seepeale ühendust 1247 lapse vanemat. Neist 497 täitis lühiküsimustiku, mis tähendab, et nad loobusid projektis ette nähtud lisauuringutest, aga vastasid kahele esitatud küsimusele: kas peres leidub allergilisi haigusi või kas lapsel leidub allergilisi haiguseid.
Uuringusse tulnud ligi 750 lapsele tehti nahatorketestid (NTT) erinevate toiduallergeeniga, 653 lapsele tehti ka veretestid, kust määrati allergeenidevastaste antikehade kontsentratsiooni.

Doktorant Pilden-Sarv lisas, et arstivisiidile tulid lapsed, kelle puhul oli lapsevanemad täitnud eelnevalt nõusolekuvormi ja 85 küsimusest koosneva küsimustiku, kus olid küsimused laste tervise, toitumise ja elukeskkonna kohta, samuti ema raseduse ja rinnaga toitmise perioodi kohta. Läbivaatusel hinnati lapse üldist tervist, naha seisu, kuulati kopse, mõõdeti ja kaaluti laps ning vastati võimalikele tekkinud küsimustele.
Lastele tehti 18 nahatorketesti (NTT) 48 erinevate toiduallergeenidega. NTT paneelis sisaldus lisaks üksikutele toiduainetele ka palju toitude segusid: jahude segu, kalade segu, roosõielised (aprikoos, kirss, mandel, virsik), maavitsaliste segu (paprika, tomat, kartul) jne. Need lapsed, kel mõni segu osutus positiivseks, kutsuti võimalusel lisatestide tegemiseks tagasi. Uurijad leidsid, et viiel protsendil lastest oli mingi NTT positiivne. “Enim esines reaktsiooni munavalgele, mis on ka varasematest uuringutest nii Eestis kui ka välismaal välja tulnud,” sõnas doktorant.

Ühel tundlikkus kartulile
Esines positiivse vastustega teste ka munakollasele, maavitsalistele, kaladele, nisujahule, porgandile, kartulile ja piimavalkudele.  
“Piimavalkude vastu sensibiliseeritud  lastele õnnestus teha ka lisateste. Selgus, et meil on lapsi, kes on sensibiliseerunud nii lehma- kui ka kitsepiima vastu.
Kalade segule positiivse testiga lastest tuvastati kahel reaktsioon lõhe ja tursa vastu ning ühel angerja vastu,” rääkis Pilden-Sarv.
Maavitsaliste puhul saadi üksikud positiivsed tulemused. Üks laps oli ülitundlik nii kartuli kui ka tomati vastu.
“Samas kartulitärklis ei andnud tal mingisugust reaktsiooni, puhas kartul aga küll,” märkis doktorant.

Tundlikkus on pisut kasvanud

Ilmnes, et võrreldes 15 aasta taguse uuringuga on tundlikkus e sensibiliseerumine toiduallergeenide suhtes kaheaastastel lastel kasvanud 3,8lt protsendilt 5,5le.
Samas atoopilise dermatiidi (AD) esinemissagedus märkimisväärselt kasvanud ei ole. Võrreldes teiste ELi riikidega on näitajad Eesti lastel siiski keskmisest madalamad.
Viieteistkümnest analüüsitud riskitegurist olid olulisteks riskifaktoriteks atoopilise dermatiidi tekkel esiteks allergilise haiguse olemasolu emal ja teiseks lapse külmetushaiguste põdemine rohkem kui 10 korda aastas.
Oluliselt ei leitud atoopilise dermatiidi kujunemisel seost sünnituse viisi, antibiootikumide kasutamise, emapiima joomisel rinnaga toitmise ajal, lapse lasteaias käimise ja vaktsineerimise vahel.

Enamik allergiaid ei leidnud kinnitust
Uuringus selgus, et enamik (89%) allergiatest, mida vanemad lapsel kahtlustasid, ei leidnud siiski kinnitust. Nendel lastel, kelle vanemad kahtlustasid mingit allergiat, esines see vaid 11% juhtudest. Märkimisväärsel osal (20% lastest) olid vanemad omaalgatuslikult toidutalumatuse kahtlusel toidusedelist eemaldanud olulised toiduained.
Tänu Allergofood tööle said lapse arengule olulised toidud taas menüüsse lisatud.
Uuringut läbiviinud arst Svetlana Sergejeva sõnul Allergofoodi projekt jätkub.
Uus eesmärk on toidukvaliteedi mõju allergiale. Arendamisel on IT-lahendus (äpp), mille abil toiduallergiat põdev inimene saaks poes käies teada, kas mingi toit sobib talle või ei. “See on meie unistus, kas me selleni jõuame või ei, näitab aeg,” lisas arst.

Äripäev
03. December 2015, 14:18
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas