Vaktsineerimine ennetab

Sõeluuring ja vaktsineerimine aitab emakakaelavähi ohtu vähendada.
Sõeluuring ja vaktsineerimine aitab emakakaelavähi ohtu vähendada.Foto: pixabay.com
Emakakaelavähk on alati
hili­nenud diagnoos, kuna seda on võimalik avastada juba vähieelses seisundis, kõneles Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkogünekoloog Kersti Kukk Eesti Vähiliidu sügiskonverentsil “Rinna- ja emakakaelavähi diagnostika ja ravi kaasaegsed võimalused”.

Kuke sõnul on õigeaegse diagnoosi esimene eeldus naise tulek günekoloogi vastuvõtule. Samuti on eelduseks piisavad võimalused tsütodoloogilisteks analüüsideks ja kolposkoopiat valdavad arstid.

“Oluline on rõhutada, et tsütoloogiline test peab alati olema esimesena tehtud, alles seejärel vaadatakse vaginaalse vaatlusega,” ütles Kukk.

Kui prooviga on saadud materjal, milles on atüüpilised rakud, tuleks teha ka HPV-test (HPV on inimese papilloomiviirus, mille teatud tüved põhjustavadki emakakaelavähki).

Sõeluuring on tõhus

Emakakaelavähi sõeluuring on ainus sõeluuring, mis aitab drastiliselt langetada vähi tekkevõimalust. Kui teised skriiningud on kõik haiguse varajaseks avastamiseks, siis emaka­kaela puhul on võimalik leida juba vähieelne seisund.
“Sõel­uuring on efektiivne aga vaid siis, kui sellest võtab osa vähemalt 75% sihtgrupist. Meie osalusmäär on aga kuskil veerandi juures,” oli Kukk sunnitud nentima.

Ta lisas, et sõeluuring peaks hõlmama ka kindlustamata naisi, kes tihtipeale ei käi arsti juures. Väga vajalik on üleriigilise skriiningregistri loomine. Aastast 2006 uuritakse Eestis emakakaelavähi suhtes 30–59aastaseid kindlustatud naisi. Välja on pakutud, et uuring võiks toimuda iga viie aasta tagant.

“Onkogünekoloogina võin öelda, et haigus tabab tegelikult märgatavalt nooremaid patsiente ja alati tuleb hinnata konkreetset riski,” ütles Kersti Kukk.

Arvestades, et keskmiselt hakkavad sugueluga tegelema tütarlapsed 16. eluaastal ja pole harvad juhtumid, kui juba 12–13aastaselt. Kui suguelu on elatud juba viis aastat, võiks esimene PAP-test tehtud olla, leidis Kukk.
2002. aastal diagnoositi maailmas 0,49 miljonit emaka­kaelavähi juhtumit, raske astme düsplaasiat oli 10 miljonit juhtu ja kerge astme düsplaasiat 30 miljonit.

Lisaks muud pahaloomulised muutused. Emakakaelavähk on seega vaid jäämäe tipp.

Vaktsiinidest on abi

Olemas on kaks vaktsiini – nii düsplaasiate kui ka emakakaelavähi tekke ennetamiseks. Esimesena tuli turule neljavalentne Silgard (ka Gardasil, sõltuvalt riigist), lisaks on ka kahevalentne ja puhtalt emakakaelavähi ennetamiseks mõeldud vaktsiin Cervarix. Väljatöötamisel on ka uued polüvalentsed vaktsiinid.
“Kui esimene vaktsiin välja tuli, soovitas Euroopa Onkogünekoloogia Selts vaktsineerida tütarlapsed vanuses 9–13. Kuna tegemist on profülaktilise, mitte ravivaktsiiniga, on oluline, et inimene saaks vaktsineeritud enne seksuaaldebüüti,” selgitas Kukk.

Kaasata ka poisid

Ka WHO soovituste järgi tuleks vaktsineerida 9–13aastased tüdrukud, aga ka poisid ning järelgrupist 14–26aastased mõlemast soost isikud. Üle 26aastaseid võib vaktsineerida ja võib neid vaktsineerida ka pärast düsplaasia ravi, see ei ole vastunäidustatud.

Emakakaelavähi kõige kõrgem esinemissagedus on 40. ja 69. eluaasta vahel. “Minu kõige noorem patsient on olnud 19aastane. Seega võib tabada ka väga noori naisi ning kahjuks on noortel vähisagedus tõusuteel,” ütles Kukk.

Emakakaelavähi juhtumeid on Eestis 160–195 kandis aasta kohta. Haigestumuskordaja on 18 naist 100 000 kohta, mis on lubamatult kõrge ja võiks olla vähemalt kolm korda madalam. Mis Kukele veel muret tekitab, on see, et meie patsientide suremus on juba viimased kümme aastat kerge tõusutendentsiga.

“Vaktsineerimine peaks kindlasti saama osaks riiklikust immuniseerimisprogrammist. See oleks tohutu relv meie käes, sest emakakaelavähi raviprotseduuride puhul tuleb ikka tüsistusi ette. Kirurgia on kirurgia, vaktsiinil on aga suur osa selles, et neid lõikuseid vähem oleks,” leidis Kukk.

Põdenud naised jäävad eluks ajaks jälgimisele. Olgu ta siis olnud raske astme düsplaasiaga või emakakaelavähiga – ka 20 aastat pärast ravi on leitud retsidiive ja nende esinemissagedus on päris suur. Viimasel HPV-kongressil toodi välja, et umbes 3,5 aasta jooksul tekivad väga suurel osal (kuni 30%) düsplaasiat põdenud naistel retsidiivid. Uuesti tekkides ei tule haigus enam aga põhimõttel low-sil ja edasi high-sil, vaid ta tuleb kohe high-sil. Neid juhtusid tuleb kahjuks igal aasta mõni, kus patsient on käinud kontrollis ja jätnud paar aastat vahele ning tuleb uuesti tagasi juba kaugele arenenud vähiga.

Tasub teada:

Tsütoloogilise analüüsi võtmine fertiilses eas naisel
- Tuleks võtta tsükli esimeses pooles
- Suguelust peaks hoiduma 48–72 tundi
- Enne uuringut ei peaks kasutama tupekuulikesi vm taolisi vahendeid.

Emakakaelavähi ravi võimalused
- kirurgia
- radikaalne fertiilsust säästev kirurgia
- radikaalne kirurgia
- radiokemoteraapia
- radioteraapia
- kombineeritud kirurgia+radiokemoteraapia
- palliatiivne keemiaravi
- bioloogiline ravi

Äripäev
01. December 2015, 13:19
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas