Põlveproteesiga patsiente vaevab eesmine põlvevalu

Eesmine põlvevalu põhjustab rahulolematust rohkem kui pooltel põlve endoproteesiga patsientidest. Seni ei ole Eestis põlveproteesiga patsientidel EPV levimust hinnatud, selgub ortopeedi ja Terviseuudiste kaasautori Vahur Metsna doktoriväitekirjast.

Metsna uuris oma töös eesmise põlvevalu levimust põlvekedra liigespinda säilitades endoproteesitud põlveliigesega patsientidel Ida-Tallinna Keskhaiglas.

Patsiendi esitatud andmete alusel diagnoositi eesmist põlvevalu 20,2%-l juhtudest, arsti täidetava küsimustiku kasutamisel ilmnes, et haiguse levimus on 60%. Patsiendi sugu, põlveproteesi säärekomponendi mobiilsus ja Outerbridge’i 4. staadiumi kõhredefektid ei mõjuta eesmise põlvevalu levimust põlvekedra liigespinna asendamiseta teostatud põlveproteesimise järel.

Eesmine põlvevalu on põhjustatud mitmest tegurist, üks võimalikke põhjustajaid on põlvekedra kõhre kahjustus. Senistes uuringutes on saadud vastakaid tulemusi põlve endo­proteesimise käigus täheldata­vate patella kõhre silmaga nähtavate muutuste ja operatsioonijärgse eesmine põlvevalu seose kohta.

Suur OARSI skoor

Makroskoopilisele kahjustusele eelnevad muutused rakkude tasandil ja ainult makroskoopiliste kõhremuutuste hindamine ei pruugi anda kõhre seisundist terviklikku pilti. Seepärast kasutati käesolevas töös põlvekedra kõhre seisundi hindamiseks OARSI metoodikat, kus on ühendatud kõhrekahjustuse sügavuse mikroskoopiline analüüs ja muutuste leviku pindala makroskoopiline hindamine.

Uuringust selgus, et eesmise põlvevalu patsientidel on OARSI skoor suurem ja et suurema OARSI skooriga patsientidel on eesmise põlvevalu risk suurem.

Eesmine põlvevalu patsiendi kliiniline uurimine sisaldab ka röntgeniülesvõtete tegemist. Tänapäeval puudub röntgenmetoodika, mis võimaldaks aksiaaltasapinnas valiidselt ja reliaabselt hinnata põlve­proteesiga patsientidel patella asendit reie interkondülaarvao suhtes.

Uurijad töötasid välja uue patellofemoraalse aksiaaltasapinnalise kongruentsuse hindamise röntgenmeetodi – põlve­kedra nihkeindeksi (PNI), mille arvutamiseks on põlve­proteesiga patsiendil kõik orientiirid alati hästi eristatavad.
PNI ei sõltu röntgenoloogilisest suurendusest ega põlveproteesi mõõtudest ning on kasutatav nii digitaalsete kui ka trükitud röntgenipiltide korral.

Äripäev
01. December 2015, 10:55
Vaata EST või RUS arhiivi