Mis on refraktiivsed häired?

Silma ehitus
Silma ehitusFoto:
Refraktiivsed häired esinevad, kui silma kuju ei võimalda valgust otse võrkkestale fookustada. Taolisi häireid võib põhjustada silmamuna pikkus (pikem või lühem), muutused sarvkesta kujus või silmaläätse vananemine.

Kõige levinumat tüüpi refraktiivsed häired on müoopia, hüperoopia, presbüoopia ja astigmatism.
Müoopia ehk lühinägelikkus on häire, mille korral lähedal asuvad objektid paistavad selgelt, kauged objektid aga on ähmased. Müoopia korral fookustatakse valgus võrkkesta ees, mitte selle peal.

Hüperoopia ehk kaugnägelikkus on levinud refraktiivne häire, mille korral inimene näeb kaugeid objekte selgemalt kui lähedal asuvaid. Siiski avaldub hüperoopia inimestel erinevalt. Mõned inimesed ei pruugi oma nägemisprobleeme üldse märgata, eriti noores eas.

Raskekujulise hüperoopia korral võivad ähmaselt paista kõik objektid olenemata sellest, kas need asuvad lähedal või kaugel.

Astigmatism on häire, mille korral silm ei fookusta valgust ühtlaselt võrkkestale, valgustundlikule koele silma tagaosas. Selle tulemusel võivad kujutised paista ähmased ja n-ö välja venitatud.

Presbüoopia on eaga seotud häire, mille korral lähifookustamise võime nõrgeneb. Kui silm vananeb, ei suuda lääts enam piisavalt kuju muuta, et silm saaks lähedal asuvaid objekte selgelt fookustada.

Riskifaktorid. Presbüoopia mõjutab enamikku üle 35aastastest täiskasvanutest. Teised refraktiivsed häired võivad esineda nii lastel kui ka täiskasvanutel. Inimestel, kelle vanematel on esinenud teatud refraktiivseid häireid, võib ühe või mitme refraktiivse häire väljakujunemine olla tõenäolisem kui teistel.

Diagnoosimine. Silmaarst võib diagnoosida refraktiivseid häireid põhjaliku silmauuringu käigus. Inimesed, kellel esineb refraktiivne häire, kurdavad silmaarstile sageli nägemisega seotud ebamugavusi või nägemise ähmastumist. Mõned inimesed aga ei teagi, et nad ei näe nii selgelt, kui tegelikult peaks.

Ravi. Refraktiivseid häireid saab korrigeerida prillide või kontaktläätsede abil või kirurgilisel teel. Prillid on kõige lihtsam ja ohutum viis. Silmaarst võib välja kirjutada kõige sobivamad prilliklaasid, mis aitavad refraktiivset häiret korrigeerida ja nägemist optimaalseks muuta.

Kontaktläätsed toimivad silma sisenevate valguskiirte esmase murdepinnana, võimaldades valgust täpsemalt murda või fookustada. Paljudel juhtudel tagavad kontaktläätsed selgema nägemise, laiema vaatevälja ning suurema mugavuse. Nad on ohutuks ja efektiivseks valikuvõimaluseks, kui neid õigesti paigaldada ja kasutada. 
Nakkusohu vähendamiseks on oluline käsi pesta ja läätsi vastavalt juhistele puhastada.

Mõnede silmahaiguste korral on kontaktläätsede kandmine vastunäidustatud. Selles osas pidage nõu silmaarstiga.
Refraktiivse kirurgia eesmärk on sarvkesta kuju püsiv muutmine. Selline silma kuju muutus taastab silma fookustamisvõime, võimaldades valguskiiri täpselt võrkkestale fookustada ja seeläbi nägemist parandada. Olemas on erinevaid refraktiivseid operatsioone. Silmaarst saab aidata teil otsustada, kas operatsioon on õige valik.

Äripäev
02. December 2015, 14:40
Vaata EST või RUS arhiivi