Mälumislihased ja hingamine korda

Füsioterapeut osaleb ka hambumusanomaaliate ravis.
Füsioterapeut osaleb ka hambumusanomaaliate ravis.Foto: Erakogu
Alalõualiigesed on ühed liikuvamad liigesed meie kehas, tehes rohkem kui 2000 liigutust päevas. Need on ehituslikult kohandunud neile rakenduvate suurte jõududega ja on teiste liigestega võrreldes vähem vastuvõtlikud vananemise mõjudele, on ajas vastupidavamad ja omavad paremat suutlikkust paraneda.

Mastikatoorse süsteemiga seotud kaebusi põhjustavad traumad, ülekoormus ja parafunktsioonid. Probleemide teket soodustavad ja neid süvendavad harjumuslikud, emotsionaalsed, sotsiaalsed ja strukturaalsed tegurid, samuti üldtervislik seisund.

Esinevad sümptomid on mälumislihaste hellus, lihaseväsimus ja -pinged, helid alalõualiigestes ning liigesevalu, samuti suuavamise raskus. Kaebusteks võivad olla ka peavalu, kõrvavalu, tinnitus, vertigo, hambavalu, bruksism.
Uuringute kohaselt on mälumislihaste düsfunktsioonid kõige sagedasemaks kroonilise valu põhjustajaks näo piirkonnas ja ligikaudu 45% mälumissüsteemi haigusseisunditest on seotud mälumislihaste düsfunktsiooniga.

Eesmärk vähendada pingeid ja valu. Füsioteraapia eesmärk alalõualiigeste ja mälumislihaste probleemide korral on säilitada/parandada alalõualiigeste funktsiooni ja liikuvust, parandada mälumislihaste funktsiooni, vähendada mälumislihaste lihasepingeid ning valu/hellust antud piirkondades. Lisaks füsioterapeutiliste probleemide tuvastamisele terapeut ka nõustab patsienti, selgitab probleemi olemust, vajadusel juhendab mastikatoorset süsteemi säästva puhkerežiimi osas, õpetab alalõualiigeste ja mälumislihaste funktsiooni parandavaid ning orofatsiaalseid müofunktsionaalseid harjutusi, sooritab sooja- ja külmaravi, elektriravi, pehmekoe mobilisatsioone ja venitusi erinevatele struktuuridele.

Vale hingamine mõjutab suu tervist. Lisaks osaleb ortodontiakeskuse füsioterapeut kui üks meeskonnaliige ka hambumusanomaaliate ennetamises ja nende ravis, samuti unehäirete (eelkõige norskamine) ravis. Valel hingamismustril on ulatuslik negatiivne mõju nii meie üld- kui ka suutervisele. Suuhingamisel on suu pidevalt avatud asendis, huuled ei ole kontaktis, huulte funktsioon ja lihastoonus on langenud.

Suu kaudu hingamisel on muutunud ka keele paiknemine suus – keel ei asetse enam üleval esihammaste taga ega ei toeta ülemist hambakaart, vaid paikneb all suupõhjas. Kui hingamine toimub suu kaudu, on palju suurem risk allergiateks ja külmetushaigusteks, sekreedi produktsiooni suurenemiseks ninas, rühihäirete ja alalõualiigeste vaevuste tekkeks, kurgumandlite ja adenoidide suurenemiseks/muutumiseks põletikulisteks. Suu kaudu hingamine mõjutab negatiivselt ka meie suutervist, see on seotud nt suurema hambakaariese esinemisega.

Teaduslikud uuringud on näidanud, et krooniline suu kaudu hingamine ja müofunktsionaalsed häired on oluliselt seotud hambumus­anomaaliatega ning antud anomaaliate korrigeerimine ortodontiliste sekkumistega ei ole edukas ega püsiv, kui hingamismustrit ei kujundata ümber või häired ei saa likvideeritud. Hambumusano­maaliad suurendavad neelamismustrihäirete ja hääldusprobleemide tekke riski.

Füsioterapeut korrigeerib patsientide hingamismustrit, rühti ja orofatsiaalseid müofunktsionaalseid häireid ning aitab elimineerida kahjulikke harjumusi, näiteks võõrutada lapsi pöidla imemise kombest.
Abi saavad ka patsiendid, kel esineb infantiilne neelamismuster ja kellel on keelekida lõigatud.

Äripäev
01. December 2015, 11:19
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas