Liikumine aitab seljavalust lahti saada

Harjumatu füüsilise töö tagajärjel tekkinud seljavalu möödub ajaga ise.
Harjumatu füüsilise töö tagajärjel tekkinud seljavalu möödub ajaga ise.Foto: Väinu Rozental
Seljavalude, täpsemalt alaselja ehk nimmepiirkonna valude käes kannatab üsna suur osa elanikkonnast. Arstiabi või ravimite võtmist vajab 39% inimestest. Tegelikult kogeb elu jooksul seljavalusid nimmepiirkonnas 90% inimestest, võiks öelda, et peaaegu kõik. Küsimustele seljavalu põhjuste ja valude vältimise kohta vastab Tartu Ülikooli neuroloogia emeriitprofessor akadeemik Ain-­Elmar Kaasik.

Kas on mingeid andmeid selle kohta, kui paljusid Eesti inimesi seljavalud kimbutavad?

Eesti inimesi pole selles suhtes väga täpselt uuritud. Küll aga on tehtud populatsiooni uuringuid maailmas, st uuritud läbi suured elanikkonna grupid. Tulemused näitavad, et seljavalude, täpsemalt alaselja ehk nimmepiirkonna valude käes kannatab üsna suur osa elanikkonnast. Arstiabi või ravimite võtmist vajab 39% inimestest. Tegelikult kogeb elu jooksul seljavalusid nimmepiirkonnas 90% inimestest, võiks öelda, et peaaegu kõik. Aga enamasti ei muutu see haiguseks, vaid on ajutine nähtus ning läheb mööda.

Millal saab öelda, et selja­valust on haigus saanud?
Kahtlemata siis, kui valu on nii äge, et seab inimesele mingit sorti piirangud. Näiteks siis, kui inimene ei saa vabalt liikuda või teha harjumuspärast tööd. Siis tuleks seljavalu nimetada juba haiguslikuks seisundiks, kuigi väga selget piiri tõmmata ei saa.

Seljavalusid kaebavad nii füüsilise töö tegijad kui ka kontoritöötajad. Millest seljavalud tulevad?
Seljavaludel on palju põhjusi. Kunagi arvati, et tegemist on närvipõletikuga. See mõttelaad on inimestel praeguse ajani ja sageli kasutatakse ka radikuliidi mõistet. Arstid on hakanud radikuliidi mõistet vältima, sest tegemist ei ole siiski närvipõletikuga.
Kõige sagedamini on valu nimmepiirkonnas seotud nimmelihaste ülemäärase pingega. Pinge tõttu on ärritusseisundis lihaseid ümbritsevad sidekirmed, milles on palju närvilõpmeid. Nii tunnebki inimene valu.
Pinge võib olla tekkinud ka harjumatu töö tagajärjel. Tundlikel inimestel võib psühhoemotsionaalne pinge tuua kaasa lihasepinge kasvu. Tõsi, see toimib rohkem kaela- ja kuklapiirkonnas.
Sageli peetakse seda ekslikult kaelaradikuliidiks, aga kaelavalud tulevad tihti ikkagi stressist.
Kõige raskemad on nimme­lülide vaheliste kõhreketaste kahjustused, mis võivad viia kõhreketaste purunemiseni. Kõhreketta tükikesed võivad sattuda selgrookanalisse ja avaldada kestvat survet närvijuurtele. Siis tekivad juba püsivad haigusnähud, mis vajavad täpsustavaid uuringuid. Mõnikord on vaja ka kirurgilist sekkumist.

Vana terminoloogia järgi radi­kuliidi põhjustatud valu eristati muust seljavalust valu kiirgumise järgi. On see nii?
Tõepoolest. Närvijuure surve tekitab tavaliselt valu, mis kiirgub nimmepiirkonnast reide või säärde. Sellele lisanduvad tavaliselt ka muud häired, näiteks tundlikkuse nõrgenemine, mõnikord liigutusfunktsiooni häired. Jalg võib nõrgaks jääda. Kõik see on iseloomulik haigusele, mida varem nimetati radikuliidiks.
Asi on tegelikult veel keerulisem. Kui inimene tõstab endal äkki selja ära ja valu hakkab kiirguma säärde, siis see ei pruugi veel olla tõelisest survest närvijuurele, vaid valu reflektoorne edasikandumine.
Kõik inimesed võiksid teada, et kui tegemist on lihtsa nimmevaluga ja närvijuure kahjustus surve tagajärjel ei ole veel välja kujunenud, siis aitavad valu ära võtta tavalised valuvastased ravimid, mida saab apteegist vabalt osta.
Kui aga on välja kujunenud tõeline närvivalu koos valu jalga kiirgumisega, siis tavalised valuvastased ravimid enam ei sobi. Neid koguni ei tohiks võtta, sest need võivad sellisel juhul soodustada valu krooniliseks muutumist. Siis kasutatakse juba teisi ravimeid ja paljudel juhtudel kirurgilist ravi, et vabastada närvijuur survest.

Kui selg on hakanud valutama sügisese kartulivõtu või mõne muu lühiajalise füüsilise koormuse järel, kas siis piisab soojast vannist, saunast ja spordikreemidest?
Jah, kõik need asjad leevendavad valu. Aga põhiline on ajafaktor – valu läheb ise mööda. Seda näitavad populatsiooni uuringud – nimmevalu ja ishias on 90%-l juhtudest iseparanev haigus. Ainult 10%-l juhtudest on tarvis keerulisemaid ravivõtteid. Samas ei tähenda see ravi nihilismi, sümptomeid saab ikka leevendada.
Kui nimmevalu hakkab kord pihta, võib see piinata inimest kogu elu. Pole ühtegi võtet, mis garanteeriks, et valu enam tagasi ei tule.
Ägenemiste peamine profülaktika on hea kehalise vormi arendamine, põhiliselt võimlemine. Üks lihtne retsept, mis sobib kõigile: kui on valu nimmepiirkonnas, treeni kõhulihaseid.

Kas mõnel juhul pole tõesti võimalik seljavaludest täiesti vabaneda?
Jah, paljudel juhtudel. Kui inimesel on kalduvus nimmevaludele, siis jääb see kalduvus talle kogu eluks. Ta saab õnnelikumalt elada ja vältida ägenemisi ainult ise. Arstid ei saa siin oluliselt midagi teha.
Inimene on kahjuks nii ehitatud ja tänapäeva elu on selliselt korraldatud, et enamiku ärkveloleku ajast me istume. Nii kaotavad kõhu- ja seljalihased oma toonuse. Võivad lisanduda veel teised tegurid, näiteks mõni inimene võtab võrreldes noore ea kaaluga 40 kg juurde. See on täiendav koormus. Siis ei aita muud, kui tuleb lihtsalt taastada füüsiline konditsioon, kas või hambad ristis.
Tavaliselt koos võimlemisinstruktoriga ainult õpitakse, hiljem tuleb kõik ise teha. Olen öelnud inimestele, et võimlemine peab jääma eluviisi osaks.

Millega inimesed ise enda seljale kõige rohkem liiga teevad?
On terve hulk biomehaanilisi tegureid, mille tõttu selja alumine piirkond on kergesti traumeeritav. Inimene käib kahel jalal, mitte neljal käpal. Selle tõttu on koormus nimmepiirkonnale tavatult suur.
Biomehaanilised uuringud näitavad, et koormus on eriti suur, kui inimene istub mugavas asendis. Kui foon on ebasoodne, siis võivad raskuste tõstmine, kukkumine ja sundasendis töö valu ägestada, kuid ei saa öelda, et need otseselt tekitaks valu.

Kuidas oleks hea töö juures laua taga ennast sisse seada?
Tööd ei saa vältida ja töö on sageli seotud sundasenditega. Siin ei saa palju midagi ette võtta, aga midagi siiski.
Inimene on tööl 24 tunnist umbes kaheksa. Kusagilt tuleb leida aeg oma füüsilise konditsiooni säilitamiseks ja arendamiseks, eriti nendel, kellel on kalduvus nimmevaludele. Sellisel juhul on valude ägenemisi vähem, need kulgevad kergemalt ja probleem ei ole nii tõsine.

Kui veel valu põhjustest rääkida, kas selg võib valutama hakata ka valede jalanõude kandmise tagajärjel?
Ilmselt küll, aga vaid nendel, kellel on eelsoodumus. Me teame, et mitte kõigil ei teki seljavalu, vastasel juhul, ma usun, et naised ei käiks kõrgetel kontsadel.

Räägime veel eelsoodumusest. Kellel see on ja kellel pole?
Seda ei saa nii öelda, vaadates inimesele otsa või tehes uuringuid. See ilmneb inimese elu jooksul. Kõige sagedamini tekivad nimmepiirkonna valud elu neljandal kümnendil, umbes 30.–40. eluaasta vahel.
Mida varem need on tekkinud, seda suurem on märk, et inimesel on eelsoodumus. Mõnikord esineb varjatud eelsoodumusi, näiteks on inimesel juba enne sündi tekkinud mingid iseärasused, mida võib nimetada ka anomaaliateks, kõrvalekalleteks.
Inimesel on tavaliselt viis nimme­lüli, mõnel aga kuus või neli. Need on kõrvalekalded, mis ei ole haigus, aga võivad olla eelsoodumuseks, et inimesel teatud tingimustes tekib kergemini nimmevalu võrreldes inimesega, kellel neid anomaa­liaid ei ole.
Üks eeldus, mida ma juba korduvalt nimetan, on kindlasti see, kui inimene on kaotanud oma kehatüve lihaste toonuse. Inimese nimmeosa peab veidi nõgus olema ja selleks on vaja head lihaskonda. Kui lihased muutuvad lõdvaks, kaob väline tugi lülisambale.

Mis spordialad on seljale kõige paremad?

Kergem on öelda, millised spordialad ei ole head. Head ei ole seljavaluga sportmängud – korv-, võrk- ja jalgpall, vähem tennis. Seega alad, kus on suurema tõenäosusega kukkumisi. Kasulik on igasugune kehaline tegevus ja ma ei taha üldse öelda, et sportmängud oleks keelatud.

Kui on tegemist juba valudega, siis ei asenda mitte miski spetsiaalset võimlemist. See võib toimuda näiteks harjutustega, mille põhitähelepanu on pööratud kõhu- ja seljalihaste tugevdamisele, samuti selja liikuvuse taastamisele. Inimene, kel on selg kangeks jäänud, ei tohiks kohe hakata tegema tugevaid painduvusharjutusi, näiteks üritama panna peopesi maha. Tuleb vältida kangimehhanismi, mis tekib tahes-tahtmata, kui ette kummarduda. Raskuse tõstmisel tekib tänu kangimehhanismile nimmepiirkonnale väga suur koormus. Jämedalt võib öelda, et kui tõsta 40 kg raskust, siis nimmepiirkonnale võib tekkida koormus ligi pool tonni. Selgroo liikuvuse taastamiseks on sobiv teha harjutusi istudes, siis kangimehhanismi ei teki.

Ain-Elmar Kaasik
emeriitprofessor, tekst inimene.ee

Äripäev
01. December 2015, 13:29
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas