Arvutikasutaja silmad vajavad kaitset

Arvutiekraanidelt kiirgav sinine valgus võib kahjustada silmi ja põhjustada unehäireid.
Arvutiekraanidelt kiirgav sinine valgus võib kahjustada silmi ja põhjustada unehäireid.Foto: Meeli Küttim
Silmade kuivus on suuremaid arvutiga töötamisega kaasnevaid probleeme. Iga pilgutusega kannavad silmalaud üle silma uue pisarakihi.

Pisaratel on mitu ülesannet: immunoloogiline, niisutamine, toitmine, libestamine. Silma sarvkest on olulise rolliga meie nägemises, selles kihis toimub 2/3 kogu silma optikast. Pisarad on selle kihi välispidine toiteallikas ja niisutaja, kui me pilgutame vähem, jääb see kiht kuivaks ja hakkab kahjustuma, mis võib tugevalt mõjutada ka nägemist.
Kontrollige oma nägemist regulaarselt optometristi juures. Silmade väsimist ja nägemise probleeme võivad tekitada ka silmad ise. Enne kontrolli minekut mõõtke ära oma töökohas kuvari kaugus silmadest, mõelge läbi, mis teil praegu oma nägemise juures vajaka jääb ja mis hästi on.

Blokeerige sinine valgus. Kuvarid ja nutiseadmete ekraanid ei eralda kahjulikku kiirgust, ekraanidelt kiirgab ainult nähtavat valgust. Nähtava valguse ainus problemaatiline spektriosa kuulub sinisele valgusele (450–490 nm) mis võib kahjustada silmi. Hiljuti leiti Jyväskylä ülikoolis tehtud uuringus, et sinine valgus vähendab unehormooni, melatoniini tootmist, põhjustades sellega rohkelt unehäireid. Sinist valgust on võimalik blokeerida näiteks äppidega “Sinine valgusfilter” või “Twilight”­ oma nutiseadmes või laadides alla oma arvutisse vastava programmi.

Optikakauplustesse on müügile tulnud ka uus pinnakate prilliläätsedele, mis blokeerib sinist valgust. Kui me oma ekraane saame seadistada ja sinist valgust blokeerida, siis on meie ümber veel palju vabalt saadavat LED-valgust – infotahvlid, valgustid, jne. Nüüd on prillikandjatel võimalus enda silmi säästa soetades endale uued prillid uute prilliklaasidega.

Päeva lõpetuseks mõjub silmadele väga hästi keskkonna vahetus: ekraani vahetamine raamatu vastu, jalutama minemine või lihtsalt nutitelefoni käest ära panemine. Tavaelus on nutisõltuvus kerge tulema, sest enesele teadvustamata jälgime pidevalt erinevaid ekraane kogu päeva jooksul. Oluline on teha puhkepause ja oma seadme ekraani heledus ja valgussoojus tuleb seadistada vastavalt ajavööndile.

Pane tähele:

Kuidas arvuti taga silmi säästa

l Seadistage ekraani heledus ja kontrast selliseks, et see oleks sobiv ruumi valgustustingimustega – mida rohkem on ümbrus valgustatud, seda heledam peab olema ka ekraan ja vastupidi. Nutiseadmetel on sisse programmeeritud automaatne valgustusrežiim, mida on soovituslik kasutada, kuid individuaalne seadistus võib anda parema tulemuse.

l Veenduge, et ekraani pind on puhas. Määrdunud ekraan takistab lugemist, tekitades silmadele lisakoormust.

l Seadke teksti suurus kasutatava tarkvara puhul selliseks, mida teil on oma normaalses mugavas tööasendis istudes kerge lugeda.

l Jälgige, et sümbolid ekraanil oleks selged ja piisava teravusega, ei virvendaks ega liiguks. Vajadusel kasutage arvutispetsialistide abi.

l Hoidke kuvar õiges asendis. Soovituslik asukoht laual on silmadest 50–70 cm kaugusel, silmade konvergentsi (sissepoole pöördumise) seisukohalt on mugavaim töökaugus 70 cm. Ekraani ülemine serv peaks olema silmade kõrgusel või pisut allpool. Kuvari kaldenurka peab saama reguleerida. Selline tööasend tagab silmadele loomulikuma asendi lähedale vaatamisel, silmad ei pea väga pärani olema ja pilgutavad rohkem.

l Tee puhkepause. Õigusaktides ei ole määratletud, et kuvariga pideva töötamise korral peavad puhkepausid moodustama 10% tööajast. Soovituslik on tänapäevane 20/20/20 reegel – iga 20 minuti järel vaata vähemalt 20 sekundit 20 jala (6 m) kaugusele. Sagedasemad pausid leevendavad efektiivsemalt silmade pinget. Kaugele vaatamine lõõgastab silmalihaseid, oluline on kaugele vaadates vaadeldav objekt ka tõesti selgeks teravustada.

Äripäev
02. December 2015, 12:48
Vaata EST või RUS arhiivi