Tervis tagab väärika vananemise

Inimene ei ole veel surematu ja on loomulik, et vananedes kaotab elu oma vürtsi, küsimus on vaid selles, kui kiiresti meie laseme sellel juhtuda. Olenemata tõsiasjast, et paljud kardavad vanaks jäämist, on endiselt proaktiivne ja sihipärane tervisekäitumine pigem haruldane.

Vananemise esimesed märgid avalduvad meie välimuse muutumises: naha elastsus, näo jume ja keha vorm. On loomulik, et alles siis, kui peeglist märgatakse esimesi vananemise märke, tekib motivatsioon tegutsemiseks.

Vastupidiselt tõestab praktika, et inimesed elavad õnnelikumalt ja tervemalt, kui loobuvad ideest, et vananemist saab meditsiiniliste protseduuride ja ilukirurgiaga ära hoida.

Mida varem alustame tervisliku elustiili juurutamisega, enne vananemise esimesi ilminguid, seda paremad on võimalused säilitada elukvaliteet ka vanemas eas. Ennetava tervishoiu mõjust tuleks just seetõttu rohkem rääkida.

Vananev ühiskond – globaalne ja individuaalne vananemine. Me ei vanane ainult kui indiviidid ja ühiskond, vaid vananemas on kogu maailm. Tuginedes Natural Institute of Aging andmetele, oli 2006. aastal maailmas hinnanguliselt 500 miljonit inimest vanuses 65 või vanemad. Aastaks 2030 prognoositakse sama vanusegrupi kasvu ühe miljardi inimeseni ehk üks kaheksast planeedi elanikust. Seejuures kasvab 65aastaste ja vanemate inimeste hulk arengumaades, kus ennustatakse aastaks 2030 vanurite arvu kasvu 140 protsenti. Euroopa Komisjoni andmetel on ligikaudu 18 protsenti Euroopa rahvastikust hetkel 65aastased või vanemad ja aastaks 2060 ennustatakse, et vanurite arv ületab laste arvu kahekordselt. Lisaks on rahvastikus kõige kiiremini kasvav kõige eakamate vanurite hulk (80aastased ja vanemad).

Arenenud maades elavad inimesed üha kauem ning inimeste oodatav eluiga on liikunud jätkuvalt tõusvas trendis. Kuna inimesed elavad pensionil olles üha kauem, siis suureneb nõudlus reisimise, tervishoiu ja meditsiiniturismi (reisimine tervishoiu teenuste tarbimise eesmärgil) järele. Ühiskond ja majanduskeskkond peavad valmistuma, et olla avatud ka vanuritele, kes tahavad olla osa aktiivsest elanikkonnast, töötada ja reisida ning seejuures vananeda väärikalt.

Vananemine on peamiselt bioloogiline protsess. Kõige paremini märgatav on inimese füüsiline vananemine (kehalised muutused), kuid inimese vananemist saab vaadelda ka kui sotsiaalkultuurilist fenomeni. Viis, kuidas tajume ja tõlgendame teiste kommentaare, tagasisidet, empaatilisi ja hästi kaalutletud väiteid iseenda kohta, võivad peegeldada meie füüsilist vanust tõetruumalt kui peegel seinal.

 

Vananetakse psühholoogiliselt erinevates indiviidide gruppides, kus peegeldatakse teineteist ja võetakse üle üksteise elustiili harjumusi.

Individuaalne vananemine on kõige paremini iseloomustatav progressiivsete muutustega organismis, mis toovad kaasa inimese haavatavuse erinevate haiguse suhtes, mis on mõjutatud geneetikast, elustiili valikutest ja keskkonna teguritest.

Dolder Grand Spa (Šveits, Zürich) arsti Rainer Arendti sõnul on inimese vananemisprotsess sageli ka üleüldine inimese efektiivsuse vähenemine – füsioloogiliste ja käitumuslike funktsioonide kadumine. Ta lisab, et inimeste elundid vananevad erinevalt ning erineval kiirusel.

Vananemisprotsess võib seejuures olla aeglustatud, kiire või kulgeda normaalselt ning inimese bioloogiline vanus peegeldub eelkõige indiviidi välimusest (juuksed, nahk, küüned).

Mõistlikum on ennetada ja aeglustada vananemisprotsessi kui vaadata, kuidas meie füüsiline keha kaotab kogu oma ilu ja vitaalsuse. Siinkohal ei räägi me ainult sellest, kuidas elada võimalikult kaua, vaid eelkõige, kuidas pikendada tervelt elatud eluiga. Pikaealisuse poole tasub just tervena elatud aastate nimel püüelda.

Käitumuslikud ja elustiili harjumused nagu suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus ja ebatervislik dieet on sageli seotud haigustega nagu vähk, südame ja veresoonkonna haigused, insult ja diabeet. Tuginedes Maailma Terviseorganisatsiooni andmetele, on Euroopas 80 protsenti enneaegsetest surmadest põhjustatud südame ja veresoonkonna haiguste, vähktõve ja kopsuhaiguste tõttu. Need vananemisprotsessiga otseselt seotud elustiilihaigused on sageli ennetatavad või isegi välditavad. Seejuures on oluline osa indiviidi teadmistel ennetavast tervisekäitumisest.

Vaimse tervise säilitamine muutub üha enam tähtsaks. Vaimne tervis on veel üks olulisi aspekte, mis mõjutab vananedes inimese elukvaliteeti. Depressiooni füüsilist mõ- ju meie organismile ei saa alahinnata. Näiteks on depressioon Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel üks peamisi põhjuseid, miks kaotatakse tervena elatud aastaid ning seda võrdselt nii rikastest kui ka vaesemates riikides üle maailma.

Järgnevate aastakümnete jooksul liigub depressioon võrreldes teiste haigustega proportsionaalselt tõusvas trendis. Teadlased määrasid vastavalt indiviidi telomeeride pikkusele ära, et kaks või enam aastat kliinilist depressiooni põdenud inimesed vananesid samal ajal bioloogiliselt seitse või rohkem aastat võrreldes inimestega, kes depressiooni ei põdenud. Selgituseks: telomeerid leiduvad inimese kromosoomides ja nende pikkuse abil saavad teadlased välja selgitada inimese bioloogilist vanust. Mida pikemad on telomeerid, seda noorem on inimene.

Kui me tahame elada väärikalt ka vanemas eas ning säilitada parimat võimalikku elukvaliteeti, siis on oluline hoida nii füüsilist kui ka vaimset tervist.

Äripäev
19. November 2015, 16:24
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas