Psüühikahäirete ravi peaks olema senisest kergemini kättesaadav

Psühhiaater Ants Puusild: skisofreenia vajab kiiret ravi
Psühhiaater Ants Puusild: skisofreenia vajab kiiret raviFoto: Ants Liigus/Pärnu Postimees
ASi Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juht Ants Puusild kinnitas, et aastatega on Eesti inimesed muutunud teadlikumaks psühhiaatriliste haiguste olemusest ning pöörduvad ise sagedamini spetsialistide poole.

Sellest tulenevalt on psühholoogide ja psühhiaatrite järjekorrad muutunud kordades pikemaks. Ühtlasi ei ole kõik ravimid praegu võrdselt üle Eesti kättesaadavad.

“Psühhiaatriliste haiguste ravi on Eestis samal tasemel kui mujal läänemaailmas, kuid muret teevad eelkõige pikad järjekorrad, mistõttu ei jõua abi selle vajajateni ikkagi nii kiiresti kui võiks,” märkis Puusild. “Laias laastus võiks tuua sellise näite, et kui 15 aastat tagasi oli Pärnus üks psühhiaater ja järjekordi ei olnud, siis täna on 11 psühhiaatrit ja järjekorrad on mitu kuud pikad. Usun, et sarnane tendents on märgatav ka mujal Eestis.”

Märksõna on aegkriitilisus

Kindlasti ei tasuks arsti sõnul selle taga kahtlustada suurenenud haigestumust, vaid põhjuseks on eelkõige inimeste teadlikkuse kasv, mis on igati tervitatav. “Sarnaselt paljude teiste haigustega kehtib ka psühhiaatriliste haiguste ravis põ- himõte, et ilma õigeaegse sekkumiseta areneb haigus kiiremini,” selgitas Puusild. Näiteks skisofreenia puhul on uuringud kinnitanud, et mida kauem on psühhoos ravita, seda suurem on selle vältel tekkiv ajukahjustus ja seda halvem on edasine prognoos.

Skisofreenia tekkepõhjused ei ole tänaseni täpselt teada, kuid ülemaailmne statistika näitab, et haigust põeb umbes 1% elanikkonnast olenemata rahvusest, soost või riigist – Eestis seega 13 000 inimest.

Skisofreenia eripäraks on, et suur osa haigeid ise ei usu diagnoosi või loobuvad ravist enneaegselt. Ilma ravita esineb umbes 80 protsendil aga hiljem tagasilööke.

Suur abi süsteravimitest

“Skisofreenia puhul ei saa lähtuda loogilisest eeldusest, et patsient raviskeemi täielikult järgib, nagu seda võib oletada näiteks vähipatsientide puhul, kellele valu haigust pidevalt meelde tuletab. Tegemist on väga komplitseeritud haigusega,” selgitas Puusild.

Selliste patsientide jaoks on pääseteeks n-ö uue generatsiooni pikatoimeline süstimisravim, mida on võimalik annustada vaid kord kuus kontrollituna psühhiaatri või õe poolt. Täna on Eestis see soodusravimina kättesaadav üksnes haiglateenusena, mis tähendab, et üksikuna töötav psühhiaater sellist ravimit oma patsiendile anda ei saa.

Selliselt ravimi soodustamine on arsti sõnul loonud olukorra, kus ravim on riigis ka väga eba- ühtlaselt kättesaadav. Umbes 18% skisofreeniaravi saavast ligikaudu 8900 patsiendist on praegusel ajal süstitavate depooravimite peal ning nende seas on uue põlvkonna pikatoimeliste süsteravi vajajate hulk tõenäoliselt palju suurem, kui tänane toetusüsteem seda võimaldab määrata.

Äripäev
18. November 2015, 10:24
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas