Peavalul puudub sageli tõsine neuroloogiline põhjus

Peavalu esineb küll väga sagedasti, kuid ainult viiel protsendil peavalu käes kannatajatel on selle põhjuseks tõsine neuroloogiline häire, näiteks ajukasvaja.

Tavaliselt selgub peavalu põhjus täpsel valu kirjeldamisel. Oluline on välja selgitada ka peavaluga esinevad teised nähud, näiteks iiveldus, oksendamine, pearinglus, tasakaaluhäired, nägemishäired. See määrab, kas ja milliseid uuringuid on tarvis.

Vastavalt vajadusele võidakse teha aju biovoolude uuring ehk elektroentsefalograafia, magnetresonantstomograafiline uuring, kompuutertomograafiline uuring, ajuvedeliku ehk liikvori uuring või ajuveresoonte uuring ehk angiograafia.

Mis peavalu põhjustab?

Peavalu võib tekkida peapiirkonna arterite laienemisest ja valu vahendavate kehaomaste ühendite hulga suurenemisest veresoonte ümbruses. Selliselt tekib migreen.

Aju on väga tundlik hapnikuvaeguse ehk hüpoksia suhtes, reageerides veresoonte laienemisega, mis võib põhjustada peavalu. Näiteks aneemia ehk kehvveresuse korral ei kanna vere punalibled piisavalt hapnikku, mistõttu tekib hapnikuvaegus.

Harva võivad põhjuseks olla ka kasvajad või verevalumid, mis venitavad, nihutavad ja/või suruvad veresoonte seinu oma massiga või koljusisese rõhu tõusuga, kuna ajuvedeliku ehk liikvori teedes on takistus. Pingepeavalu on kõige sagedasem peavalu vorm. See ilmneb seoses koljulihaste pü- siva pingega, mis ei teki konkreetsest haigusest, vaid hoopis vastusena stressile. Pingepeavalu esineb tavaliselt kergesti erutuvatel, kartlikel, emotsionaalsetel inimestel.

Koduse ravi võimalused

Kodustes tingimustes võiks peavalu ravida juhul, kui see on korduv probleem ning inimene teab, kuidas valu leevendada.

Pingepeavalu ennetamiseks tuleks püüda vähendada stressi, leida sobiv viis pinge maandamiseks. Abi võib olla mõõdukast füüsilisest koormusest ning lihaseid lõõgastavatest võimlemisharjutustest.

Sageli kasutatakse aspiriini, ibuprofeeni, ketoprofeeni jt medikamente. Kroonilise pingepeavalu ravimine valuvaigistitega pikka aega võib tekitada aga sõltuvust ning valuvaigistid võivad ise muutuda peavalu põhjuseks.

Migreenihoogu tuleks püüda ennetada, vältides kokkupuudet vallandavate faktoritega (stress, söömata-, magamata olek). Esimeste tunnuste ilmnemisel tuleks võimalikult kiiresti võtta ravimeid – spetsiaalseid migreeni ravimeid, nagu sumatriptaan, rizatriptaan või valuvastaseid ning põletikku alandavaid ravimeid nagu diklofenak.

Viirushaiguse korral võiks vajadusel kasutada palavikku alandavaid ravimeid (paratsetamool), süüa rohkelt C-vitamiini sisaldavaid toiduaineid (nt sidrunit ja greipi), juua palju, magada palju.

Millal tuleks pöörduda arsti poole?

Arsti vastuvõtule pöörduge juhul, kui on esimest korda tekkinud tugev peavalu ning kui sellega kaasneb iiveldus, oksendamine, valguskartus, helikartus, kuklakangestus ja/või palavik. Samuti kui peavalu on muutunud iga korraga tugevamaks või kestab järjest pikemat aega või lisanduvad nähud, mida varem ei ole ette tulnud, näiteks nägemishäired või tasakaaluhäired.

Äripäev
23. November 2015, 15:08
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas