Dilemma: kuidas eluaastaid juurde võita?

Tallinnas möödunud aasta novembri lõpus toimunud konverentsil “Heategija – riik või inimene?” rääkis vähihaigete tugisüsteemist TÜ Kliinikumi onkoloog, hematoloogia-onkoloogia kliiniku direktor Peeter Padrik.

Arsti sõnul on mõttekoht, kuidas suurendada ühiskonna solidaarsust, et seeläbi parandada inimeste võimalusi saada juurde eluaastaid. Padrik lisas, et laste puhul on natuke teistmoodi lähenemine. “Õnneks on ka lastel kasvajaid vähem ja nende ravi vaadatakse pisut teise pilguga. Minu kogemus haigekassaga on, et elupäästvad ravimid on võetud rahastamisele,” lisas ta.

Vähiprobleemist laiemalt kõneldes sõnas ta, et sagedus vähki haigestuda kasvab. Kümne aasta lõikes on trend püsiva kasvuga. Aastas leitakse esmaseid juhte üle 7000, mis jagunevad meeste ja naiste vahel enam-vähem. Risk haigestuda vähki, elades 75aastaseks, on meestel 32% ja naistel 20%.

Onkoloog jätkas, et parim meetod vähi vastu on selle vältimine, aga paraku ei ole see absoluutne, isegi kui elada täiesti tervislikult. Teine võimalus on varajane avastamine, sest siis on ka ravitulemused paremad. “Enamasti ei anna vähk aga sümptomeid enne, kui asi on väga tõsine,” tõdes doktor Padrik.

Elulemus on kasvanud

Vähiravis kasutatakse kirurgilist meetodit ning kiiritus- ja keemiaravi. Lisaks muidugi ka ravimid, mis on Padriku sõnul enim muutuv valdkond. “Haigust välja ravida pole paraku tihti võimalik, kuid siis on eesmärk anda juurde niipalju elu kui võimalik ja seda parima kvaliteediga,” rääkis ta.

Vähihaigete ravitulemusi võrreldakse elulemusega, tavaliselt viie aasta perioodis. Parima väljavaatega on näiteks nahavähk, Hodgkini tõbi, kilpnäärme- ja munandivähk, aga ka rinna- ja eesnäärmevähk. Onkoloogi sõnul on viimastel aastatel toimunud elulemuse kasv paljude vähiliikude puhul.

Ta jätkas, et ravi paranemine toimub uuenduste läbi. Valdavat osa ravist rahastab haigekassa. “See on Eesti tugevus, et meil on selleks selge süsteem olemas,” jätkas Padrik. “Arstlike erialaseltside ettepanekuid kaalutakse, arvestades ravimi kulutõhusust ja efektiivsust.”

Kulutõhususe piirsumma on Eestis umbes 42 000 eurot, mis pole Padriku sõnul jäik, vaid pigem orienteeriv piir.

Uued ravimid on kallid

Paraku kõik solidaarsesse paketti ei mahu, jätkas ta. “Näiteks melanoom, mis õnneks enamasti opereeritakse ära ja inimene saab terveks,” jätkas ta. Levinud haiguse korral elab patsient keskmiselt 5–11 kuud.

Viimastel aastatel on lisandunud mitmeid efektiivseid ravimeid, näiteks toimeainega ipilimumaab, mis pikendab elulemust 6,4 kuult 10 kuule, kuid ravikuur maksab keskmiselt 92 000 eurot. “Selle ravi maksumus ei mahu Eesti kulutõhususe paketti,” tõdes ta.

“Probleem on selles, et me ei tea ette, kellele see mõjub ja kellele mitte. Samas 20%, kes seda ravi saavad, ei sure.”

Teine näide, mis Padrik tõi, on uus kopsuvähi ravim, mille toimeaine on krisotiniib. Ühe kuu ravikuuri maksumus on 5400 eurot, aga see pidurdab haigust ja annab elulemuse paranemise. “Selliseid näiteid võib tuua veel,” lausus Padrik. Ta lisas, et Eestis on süsteemselt rahastamata ka vähki ärahoidvad HPV vaktsiinid.

Konverentsi korraldas SA Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud elu”, mis toetab vähihaigete ravi, mida riik ei pea piisavalt “kulutõhusaks”.

Äripäev
23. November 2015, 13:20
Vaata EST või RUS arhiivi