Astma allub hästi ravile

Astma diagnoos on kogu eluks, aga selle haigusega on võimalik siiski sõbraks saada, kuna see allub hästi ravile. Seejuures on aga oluline, et ravimit võetaks õigesti, rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla pulmonoloogiapolikliiniku õendusjuht Kairit Orgusaar.

Astma diagnoosimiseks tehakse inimesele spirograafiauuring, millega mõõdetakse kopsumahtu. See näitab, kui kiiresti ja mis mahus patsient välja hingab.

Uuringus sisestatakse arvutisse patsiendi sugu, pikkus, kaal, sünniaeg ning arvuti rehkendab välja, millised peavad olema konkreetse patsiendi näitajad. Patsient hingab läbi suu torusse, mis on arvutiga ühendatud ja mis registreerib inimese hingamisnäitajad. Alguses hingatakse rahulikult, siis aga järsku, pikalt ja tugevalt välja.

Väljahingamine on tähtis

Just väljahingamine on Orgusaare sõnul testimise oluline osa. Selle põhjal, kui palju patsient jaksab ühe sekundi jooksul välja hingata, otsustab õde, kas näitajad on normis või ei. Spirograafiat on tavaliselt vaja mitu korda teha, sest inimesed kardavad alguses pisut ning test ei õnnestu esimesel korral.

Kui spirograafiaga ilmneb, et inimese kopsude töö on normist tunduvalt madalam, siis järgneb bronhodilataatortest, mis näitab bronhide võimet reageerida bronhilõõgastile.

Patsient hingab bronhilõõgastit sisse, siis oodatakse 10–15 minutit ning korratakse spirograafiat. Näite võrreldakse eelmise spirograafia tulemustega. Kui on tegemist astmaga, siis on inimese tulemused paranenud 10–15%. Kui siiski jääb mingi kahtlus, tehakse bronhide hüperreaktiivsustest. See on standardmeetod, et diagnoosida hingamisteede hüperreaktiivsust patsiendil, kellel esineb astma sümptomeid, kuid spiro gramm on normis.

Testiga provotseeritakse astmat. Inimene hingab esialgu sisse tavalist füsioloogilist lahust. Kellel on tugev astma, neil langevad näitajad juba soolalahusega inhaleerimise peale ning test lõpetatakse. Neile aga, kel füsioloogilisest lahusest näitajad ei lange, manustatakse järgmisena allergeenlahust. Alguses hingab inimene minimaalse koguse, kuid aparaat järjest suurendab doosi. Kokku tuleb hingata seitse korda.

Pärast iga hingamist tehakse spirograafia. Kui numbrilised näitajad langevad rohkem kui 20% esialgsest tulemusest, on inimesel astma. Orgusaar märkis, et 20% on tegelikult väike langus, mõned inimesed tunnevad, et neil on pisut raskem hingata, mõni hakkab köhatama.

Mida rohkem testi alguse poole näitajad langevad, seda suurem on tõenäosus, et patsiendil on raske astma. Pärast testi antakse bronhilõõgastit ja 10–15 minuti pä- rast korratakse spirograafiat, siis on patsientidel näitajad üldjuhul saavutanud esialgse taseme.

Astmaõde aitab teeotsale

Astma diagnoosi paneb patsiendile arst ning tema määrab ka ravimid. Kuna astma ravimeid on väga palju erinevaid ning nende manustamine on suhteliselt keeruline, on hea käia astmaõe juures õppimas, kuidas ravimeid õigesti võtta.

Võib juhtuda, et inimene kinnitab, et on ravimit võtnud mitu kuud, kuid näitajad ei parane. Õele ette näidates, kuidas ta ravimit võtab, tuleb välja, et ta teeb seda valesti. Orgusaare sõnul teevad nemad oma osakonnas koos patsiendiga läbi kogu ravimi manustamise protsessi, alustades sellest, kuidas ravim kokku panna ja kuidas õigesti hingata.

Astmaõdedel on olemas abistavad mänguasjad, mis on pärisravimite imitatsioonid, kuid rohtu nende sees ei ole. Kui inimene õigesti hingab, tuleb neist välja vile. Sisse hingata tuleb küllaltki kõvasti, et rohi jõuaks bronhidesse, mitte ei jääks suuõõnde, rõhutas Orgusaar. Inimene saab mänguasja ka koju kaasa, et kahtluse korral proovida, kas ta ikka hingab piisavalt tugevalt.

Ravimid kogu eluks

Orgusaare sõnul leidub patsiente, kes ei mõista, et ravimit tuleb võtta pidevalt: astma ei kao ära, see jääb kogu eluks. Kui inimesel on hea olla, siis see ongi tänu ravimitele ning kui need ära jätta, siis haigus ägeneb. Mõnikord ei taha vanemad oma lapsele ravimit manustada. Kuid tuleb mõista, et lapse kopsud peavad arenema, aga see on võimalik vaid siis, kui need on põletikuvabad.

Äripäev
20. November 2015, 16:31
Vaata EST või RUS arhiivi