Ärritunud kõhule abi ravimitest joogani

Ärritunud seedesüsteemi korral on abi ka joogast, sest kui meeled on rahus, on ka kõht rahulikum
Ärritunud seedesüsteemi korral on abi ka joogast, sest kui meeled on rahus, on ka kõht rahulikumFoto: pixabay.com
Soole ärritussündroom (IBS) on sage põhjus arsti külastada. “Isegi kuni 30% gastroenteroloogi visiitidest tehakse selle tõttu,” rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog Triin Remmel.

Ehkki seda leidub rohkem nooremal kontingendil, tuleks vanemate inimeste kaebustesse Remmeli sõnul suhtuda tõsiselt, sest äkki on tegemist kasvajalise protsessiga.

IBSi tekkepõhjusi täpselt ei teata ja head universaalset ravi ei ole. “Arvatakse, et nende inimeste soolestik on lihtsalt tundlikum. Umbes 10–20% inimestest on IBSile iseloomulikke tunnuseid, valu lokaliseerub halvasti,” rääkis Remmel. Tegemist on tema sõnul välistusdiagnoosiga, mis vajab endoskoopilisi uuringuid.

Häired seedetraktis

Põhjuseks arvatakse olevat seedetrakti motiilsuse häire (sagenenud soole kokku tõmbed, pikenenud soole passaažiaeg, koletsüstokiniinile ja toidule motoorselt ägedam vastus). Vistseraalne ülitundlikkus võib Remmeli kinnitusel samuti olla põhjuseks, st valutundlikkuse retseptorid soole seinas on tundlikumad. “Põhjuseks võib olla ka soole põletik, lümfotsütaarne infiltratsioon soole närvisüsteemi stimuleerimine, nuumrakud, interleukiinid,” lisas Remmel.

Soole ärritussündroom võib tekkida ka 10% inimestest pärast soole infektsioonhaiguste põdemist (sapphapete malabsorptsioon, enteroendokriinsete rakkude arvu suurenemine, antibiootikumide kasutamine). Põhjuseks võib olla ka soole mikrofloora muutus, bakteriaalne liigkasv peensooles, ülitundlikkus konkreetsele toidule (gluteen, süsivesikud), geneetiline foon (kindlat geeni pole teada), psühhosotsiaalne düsfunktsioon (stress, ängistus, depressioon, foobiad, somatisatsioon, alkoholi kuritarvitamine), loetles ta.

Probiootikumid ei ole kindlasti imeravim soole ärritussündroomile, rõhutas Remmelaga ta lisas, et tore, et need siiski olemas on.

Meestel esineb tema sõnul soole ärritussündroomi vähem kui naistel, kellest omakorda esineb seda rohkem noorematel. On alarmsümptoomid, mis ei sobi sellega kokku. Klassikalisele soole ärritussündroomile pole kunagi iseloomulik öine kõhulahtisus, enamasti on see hommikune, tuleb käia mitu korda tualetis. Ka lima on väljaheites palju. Uuringuid vajavad Remmeli sõnul kohe patsiendid, kel on soole verejooks, öine või süvenev kõhuvalu, kaalulangus, palpeeritav mass kõhus, muutused laboratoorsetes analüüsides (aneemia, põletikunäitajate tõus, elektrolüütide muutused), veri väljaheites. Kõhulahtisusega IBSga patsiendile tuleks tema kinnitusel teha väljaheite külv, määrata kalprotektiin ja veri väljaheites, tsöliaakia markerid, hüpolaktaasia uuringud ja teatud juhtudel ka koloskoopia.

Abiks on toitumispäevik

Arsti poole sunnib Remmeli sõnul pöörduma rohkem kõrgem vanus, hirm raske haiguse ees, sümptomite väljendatus, patsiendi psühholoogiline staatus. “Üliefektiivset ravi pole ja see on keeruline. Abiks on toitumispäevik, vaevusi esilekutsuvate faktorite kõrvaldamine, tähtis on hea patsiendi-arsti suhe ja patsiendi harimine,” kinnitas ta. Lisaks aitab gaasi esilekutsuvate toitude vältimine, füüsiline aktiivsus ja psühhoteraapia. Ravi eesmärk on kontrollida sümptomeid ja eelkõige valu. Ilma ravita paraneb tema sõnul 30% patsientidest. Ravimiteks on spasmolüütikumid, antidepressandid, kõhulahtisuse vastased ravimid, kuid hoiduda tuleks sõltuvust tekitavatest ravimitest nagu Xanax.

Soovitada võiks ka piparmündiõlikapsleid ja mebeveriini. Soovitada saab ka joogat, sest kui meeled on rahus, on ka kõht rahulikum. Mittespetsiifiline ravi – akupunktuur, massaaž, taimsed vahendid, hüpnoteraapia, aroomiteraapia, värviteraapia jne – on Remmeli sõnul kõikjal tõusuteel.

Haiguse loomulik kulg oleneb palju haige psühholoogilisest staatusest. “Ühes uuringus 63 kuu jooksul IBSi tunnused 22%-l patsientidest kadusid, 44%-l vähenesid, 5%-l halvenesid ja 29%-l jäid samaks,” edastas ta. Ravi eesmärk olgu pigem see, et patsient aktsepteeriks sümptomeid, et need leevenduksid. “Tähtis on, et patsient mõistab, et IBS pole eluohtlik, see säästab pidevatest lisauuringutest,” lausus Remmel.

Äripäev
20. November 2015, 10:43
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas