Viirused ründavad hingamisteid

Ülemiste hingamisteede infektsioonid on tavaliselt kerge kuluga.
Ülemiste hingamisteede infektsioonid on tavaliselt kerge kuluga.Foto: Meeli Küttim
Viimaste aastate molekulaardiagnostiline metoodika on võimaldanud viiruseid täpsemalt liigitada ja on leitud ka päris uusi viiruseid nagu SARS või MERS, rääkis PERHi infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmets haigla sügiskonverentsil oktoobris.

Arvestades viiruste mõju kogu meditsiinisüsteemile, on Altmetsa sõnul tegemist olulise teemaga. Igal aastal haigestub viirusinfektsioonidesse sadu miljoneid inimesi üle maailma. “Patsiendid pöörduvad perearstide poole või haiglate EMOdesse. Sellised visiidid on näiteks USAs esikohal hüpertensiooni, gastroenteroloogiliste, diabeetiliste või depressioonijuhtumite ees,” rääkis Altmets. Osale viirustest on iseloomulik, et nad võivad põhjustada pandeemiaid, näiteks viie aasta tagune seagripp.

Eestis haigestub igal aastal viirustesse terviseameti andmetel umbes 200 000 inimest. Erinevad viirused põhjustavad kas ülemiste (rinoviirus, adeno­viirus) või alumiste hingamisteede (RS- ja gripiviirus) infektsioone, ehkki see pole absoluutne, rääkis Altmets. Hingamisteede infektsioonid levivad piisknakkusena ja ülemised hingamisteed on koht, kus viirused põhiliselt paljunevad. Ülemiste hingamisteede infektsioonid on enamasti kergema kuluga. Harvadest tüsistustest saab mainida põsekoopa- ja keskkõrvapõletikke. “Alumisi hingamisteid haaravad infektsioonid on aga sageli raskema kuluga, järgneda võivad pneumoonia, bronhiit,” lisas Altmets.

Viirusinfektsioonide diagnostikavõimalusi on tema sõnul mitmeid. Ülemiste hingamisteede puhul on võimalik uurida ninaneelukaabet, ninaneeluaspiraati. Alumistest hingamisteede materjalidest on võimalik kasutada bronhoalveolaarloputusvedelikku (BAL), röga. Kiirtestid on Altmetsa sõnul üsna odavad ja kiired, kuid need on madala tundlikkusega ja seetõttu negatiivne vastus ei välista alati haigust.

Immunofluoretsents (IF)-meetodil määratakse viiruse antigeeni, mis on mikroskoobi all nähtav, selle sensitiivsus on samuti madal, jätkas ta. Arstide arsenali on viimastel aastatel lisandunud ka PCR-analüüs, mis võimaldab kuni 20 viirust korraga määrata, aga see on Altmetsa sõnul pisut kallis. Täpse diagnoosi saamiseks on see siiski oluline meetod. PERHis on PCR-meetodi abil leitud sesoonselt 300–400 erinevat viirusinfektsiooni.

Lapsed korjavad peamiselt RS-viirust

Laste põhilised haigustekitajad ja hospitaliseerimise põhjustajaid on Altmetsa sõnul RS-viirus ja gripp. Vanemaealistel (üle 65aastased) on selleks samuti RS-viirus ja gripp. “PERHi andmed seda kinnitavad. Kahel viimasel hooajal on A-gripp olnud põhiline ja RS-viirus teisel kohal. B-grippi oli üksikjuhtudel,” märkis Altmets.

Gripp on üks kõige olulisemaid hingamisteede viiruseid, jätkas ta. Peiteaeg on üks kuni seitse päeva ja patsient on nakkusohtlik päev enne sümptomite teket. Gripp võib kulgeda nii kergelt kui ka raskelt. Sel on kolm tüve: A ja B on peamised haigustekitajad inimestel, on olemas ka C-tüvi.

Gripiviirus on väga muutlik. Suuremad muutused tekivad 10–40 aasta tagant ja sellest on tingitud ka pandeemiate 30–40aastane vahe. Gripp võib tüsistuda näiteks põsekoopapõletiku või pneumooniaga. Tüsistuste ilminguks on see, kui enesetunne hakkab pärast näilist paranemist taas halvenema. Tekib valulik ja raskendatud hingamine, palaviku püsib üle 4–5 päeva.

Tüsistuste korral on oluline hospitaliseerimine ja viirusevastase ravi kiire alustamine. Tüsistuste suhtes on ohustatumad lapsed enne 4.–5. eluaastat ja üle 65aastased inimesed, samuti rasedad (eriti kui II ja III trimester jääb gripihooajale), kardiovaskulaarsete haigustega ja muude krooniliste haigustega patsiendid ja immuunsupresseeritud (onkoloogilised haiged) ja samuti ka ülekaalulised patsiendid (KMI üle 40).

Eestis esines grippi 2013/2014. hooajal suhteliselt tagasihoidlikult. “Grippi haigestus 50 000 inimest, ja oli peamiselt A-gripi soolo,” rääkis Altmets. Aasta varem oli grippi haigestunuid 90 000. Võrdluseks, 2009/2010 haigestus 120 000 (seagripi pandeemia ajal). Mullu haigestusid rohkem lapsed ja hospitaliseeriti kokku 376 inimest, enamasti täiskasvanuid ja vanemaealisi. “Kuue haigla andmetel suri mullusel hooajal 22 inimest – nad kõik kuulusid riskirühmadesse, enamasti kardiovaskulaarsete haigustega, aga oli ka ülekaalulisi,” lisas Altmets. “Kõik olid ka vaktsineerimata. Gripisurma põhjuseks võib olla ka see, et arstile pöördutakse liiga hilja ja ravi hilineb.”

Intensiivravi vajas mullusel hooajal hospitaliseeritutest 57 patsienti (vanus vahemikus 28–88 eluaastat). “Kaasuvaid haigusi oli neist 93%-l, kõige rohkem südame-veresoonkonnahaigeid, onkoloogilisi haiguseid, diabeeti, KOKi,” loetles Altmets. “Esines ka haiglasisest nakkust, mis on gripile iseloomulik.”

Ravimeid kaks

Gripi raviks on kasutusel kaks ravimit (Tamiflu ja Relenza), aga see ravi peab algama varakult, rõhutas Altmets. Eelmiste põlvkondade ravimitele on viirus juba muutunud resistentseks. Gripipatsientide puhul tuleb ravi alustada 48 tunni jooksul haigusnähtude algusest. Kindlasti ei pea ootama analüüse, kliinilise pildi järgi võib raviga alustada. “Varane ravi vähendab uuringute järgi haigusnähtude kestust isegi kuni kolm päeva. Samuti parandab see oluliselt patsientide elulemust,” sõnas ta.

Viirushaigusi ja grippi saab ennetada tema sõnul järgides “köha etiketti”. “Enamasti on õpetatud, et köhides pane käsi suu ette. Unustage see. Kasutage ühekordseid taskurätte, või kasvõi varrukas sobib – sellega takistame viiruse levikut,” soovitas Altmets. Tähtis on ka kätehügieen – pesemine vee ja seebi või antiseptikumidega. Gripiviiruse puhul on võimalik kasutada ka kemoprofülaktikat gripiravimitega.

Vaktsineerimine on soovitav kõigile inimestele, kes on üle 6 kuu vanused. Vaktsiini tõhusus on tema sõnul erinev, kuid viimastel aastatel on koostis üsna hästi täppi läinud. “Efektiivsus erinevate uuringute andmetel alla 65aastastel on 75–90%, vanemaealistel efektiivsus langeb. Kuid vaktsineerimine vähendab neil raskeid tüsistusi, surmasid ja hospitaliseerimist ligi 80%” rõhutas Altmets. Vaktsiini peaks soovitama kindlasti rasedatele, krooniliste haigustega inimestele, vanemaealistele inimestele, lastele ja meedikutele. “Ka Euroopa Komisjon on teemale rohkem tähelepanu pööranud, nende eesmärk on jõuda riskigruppide vaktsineerimise haaratuses 75%ni. Kuid Eesti on praegu selles tabelis viimasel kohal,” tõdes Altmets. Ta kinnitas, et vaktsineerimine ei too tüsistusi, vaid kergeid kõrvaltoimeid.

Alati on küsitud ka seda, kui lühike peaks olema miinimum­aeg haigusest, et võib vaktsineerida. Mait Altmetsa sõnul on võimalik vaktsineerida paar päeva pärast seda, kui on kõrge palavik taandunud. “Kergete haigusnähtudega võib vaktsineerida,” lisas ta.

Äripäev
11. December 2015, 15:19
Vaata EST või RUS arhiivi