Ülekaal ja vererõhk on vanad sõbrad

Suure tõenäosusega on see Washingtonis Valge Maja kõrval pargis jalgu puhkav paar lisaks rasvumisele hädas ka kõrge vererõhuga.
Suure tõenäosusega on see Washingtonis Valge Maja kõrval pargis jalgu puhkav paar lisaks rasvumisele hädas ka kõrge vererõhuga.Foto: Andres Haabu
Ülekaalulisus ja rasvumine on ebaharilik või ülemäärane rasva kogunemine, mis võib kahjustada tervist. Ülekaalu ja rasvumise määramiseks kasutatakse kehamassi indeksit (KMI – kehakaal kilogrammides: pikkus meetrites ruudus).

Maailma Terviseorganisatsiooni  (WHO) klassifikatsiooni järgi on ülekaalus inimene kehamassiindeksiga (KMI) üle 25 ülekaaluline ja üle 30 rasvunud. Ülekaalu esinemissagedus on ajaperioodil 1980 kuni 2014 peaaegu kahekordistunud.
Aastal 2008 oli maailmas vanusegrupis 20 ja vanemad 1,4 miljardit ülekaalulised, neist üle 200 miljoni mehe ja peaaegu 300 miljonit naist on rasvunud. 35% täiskasvanutest planeedil on ülekaalulised ja 11% rasvunud. 65% maailma rahvastikust elab riikides, kus ülekaalulisus tapab rohkem inimesi kui alakaalulisus. Aastal 2012 on maailmas rohkem kui 40 miljonit alla 5aastast ülekaalulist last. Ameerika Ühendriikides on 97 miljonit ülekaalulist või rasvunud inimest.

Varasematel aegadel lähtuti seisukohast, et ülekaal tekib juhul, kui tarbitakse liiga palju toiduenergiat ja kulutatakse liiga vähe. Seega süüakse liiga palju ja liigutatakse end liiga vähe.
Viimaste aastate uuringud hakkavad aga üha enam viitama, et valdkond on märgatavalt keerulisem ja laiem. Kindlasti on jätkuvalt oluline roll toitumisel, kuid kalorsuse temaatika hakkab üha enam asenduma toidu tasakaalustatuse, mikroelementide sisalduse ja muude nüanssidega.

Lisanduvad geneetilised, psühhosotsiaalsed ja iga organismi ainevahetuse eripäradest tulenevad tegurid.
Ülekaalu tekkimise ennetamine võib olla märgatavalt lihtsam kui selle hilisem ravi.

Põhilised ennetusmeetmed on jätkuvalt:
l tervislik ja tasakaalustatud toitumine
l tarbitava ja kulutatava energia tasakaal
l füüsiline aktiivsus
l teleri või arvuti taga viibitava aja vähendamine
l oma kehakaalu, mõõtude ja KMI jälgimine
l stressitaseme vähendamine
l veresuhkru taseme jälgimine

Ülekaalu ja rasvumise ravi ning hilisem kaalu säilitamine koosneb järgnevast: dieet­teraapia, füüsilise aktiivsuse tõstmine, käitumisteraapia, ravimiteraapia ning kirurgia. Kõik raviviisid on kasutusel nii eraldi kui ka omavahel kombineerituna. Vererõhk on rõhk, mida avaldab veresoontes voolav veri veresoonte seintele.
Vererõhu ajalugu tänapäeva meditsiinis sai alguse arst William Harvey (1578–1657) uurimistööga, kes kirjeldas oma raamatus “De Motu Cordis” vereringe toimimist. Esimese avalikult kirjeldatud vererõhu mõõtmise sooritas inglise vaimulik Stephen Hales 1733. aastal.

Vererõhk ehk hüpertensioon kui kliiniline termin levis mansetil põhineva vererõhumõõtja kasutuselevõtuga Scipione Riva-Rocci poolt 1896. aastal. 1905. aastal täiustas Nikolai Korotkoff vererõhu mõõtmise tehnikat.
Vererõhk võib varieeruda liigiti, indiviiditi ja on sõltuvuses elueast, keha asendist, organismi tervislikust ja/või haiguslikest seisunditest, sissevõetavatest ravimitest, toitumisest, pärilikkusest, aga ka patsiendi seisundist (ärkvel, tuimestatud jne) jpm teguritest. Magamise ajal ja hommikuti on vererõhk kõige madalam.

Hüpotensioon on madal vererõhk. Seda võivad põhjustada rasedus, südameprobleemid, hormonaalse tasakaalu eripärad, veekaotus, verekaotus, teatavad infektsioonid, allergilised reaktsioonid, teatavate mineraalide ja vitamiinide puudus jne. Hüpotensiooni esineb suhteliselt harva.

Hüpertensioon ehk kõrge vererõhk jaguneb kaheks:
l Arteriaalne essentsiaalne hüpertensioon on vererõhu kõrgenemine, mis ei ole põhjustatud (või ei ole õnnestunud seost leida) teiste haiguste poolt.
Kõigist hüpertensioonijuhtumitest moodustab arteriaalne essentsiaalne hüpertensioon ca 90%. Seega suurusjärgus 90% essentsiaalse arteriaalse hüpertensiooni juhtudest jäävad kõrgenenud vererõhu põhjused välja selgitamata ning vastavalt ka põhjuste kõrvaldamise teel reaalselt välja ravimata.
l Arteriaalne sekundaarne hüpertensioon on teistest haigustest põhjustatud vererõhu
kõrgenemine. Esinemissagedus hüpertensiooni koguarvust ca 10%.
Järgnevad seisundid võivad põhjustada sekundaarse hüpertensiooni:
l diabeedi tüsistused (diabeetiline nefropaatia )
l polütsüstiliste neeruhaigus
l glomerulaarfiltratsiooni pato­loogia
l renovaskulaarne hüpertensioon
l kortikosteroide sisaldavad ravimid
l aldosteronism
l feokromotsütoom
l kilpnäärme probleemid
l hüperparatüreoidism
l arteri koarktatsioon
l uneapnoe
l ülekaal
l rasedus
lravimid ja toidulisandid

Erinevate riikide lõikes on täiskasvanud elanikkonna hulgas hüpertensiooni esinemissagedus 30–40%. Viimastel kümnenditel täheldatakse arteriaalse hüpertensiooni esinemissageduse tõusu eriti arenenud riikides.
Samas on mitmed teadusgrupid väljendanud arvamust, et haigus võib olla märkimisväärselt aladiagnoositud ja -ravitud.

Kõrgenenud vererõhu ravis soovitatakse patsiendile esmajärjekorras eluviisi ja toitumise korrigeerimist, kehakaalu langetamist, suitsetamisest loobumist ja osal juhtudel kehalise aktiivsuse tõstmist. Juhul kui nendest meetmetest pole abi, kasutatakse medikamentoossel ravil valdavalt järgnevaid ravimigruppe: beetablokaatorid, kaltsiumikanali blokaatorid, ACE inhibiitorid, diureetikumid, reniini inhibiitorid.

Paraku ükski vererõhuravim sisuliselt ei ravi vererõhku kui haigusseisundit.

Kõigi tänapäevaste vererõhuravimite toimeks on sümptomite leevendamine ehk siis kõrgenenud vererõhu alandamine.

Hüpertensiooni levik Eestis. Täiskasvanud meeste hulgas on hüpertensiooni esinemissagedus erinevate allikate andmetel meeste hulgas 35–40% ja naistel 15–20%.

Haigekassa suurimad ravikulud näiteks 2009. aastal olid vereringeelundite haigustele, järgnesid kulud kasvajatele, lihas-luukonna ja sidekoe­haigustele, kuse-suguelundite haigustele, vigastustele, mürgistustele jne.

Mõningad hüpertensiooni põhjustatud haigused
l Arterite ahenemine ja kahjustused
l Aneurüsm
l Koronaararterit kahjustused
l Südame suurenemine
l Südame seiskumine
l Südamelihase infarkt
l Ajuinsult
l Dementsus
l Käitumishäired
l Erinevad neerukahjustused

Surma põhjustest moodustavad südame-veresoonkonnahaigused Eestis 55(!)%.
Südame-veresoonkonnahaigused on vähem või rohkem seotud kõrge vererõhuga.

Ülekaalu ja vererõhu seosed. Kehakaalu tõusuga tõuseb ka kehas ringleva vere kogus. Selle tulemusena suureneb surve arteriseintele,mis omakorda tõstab vererõhku.

Ülekaalu seostatakse sageli veresoonte vähenenud võimekusega vere transportimisel kudedesse.

Samas rasva kogunemine võib tekitada omakorda kemikaale, mis tõstavad vererõhu väärtusi. Need tegurid kogumis võivad olla faktoriteks hüpertensiooni kui haigusseisundi väljakujunemisel.

Äripäev
11. December 2015, 15:50
Vaata EST või RUS arhiivi