Gripiviirus nakkab kuni kahe meetri raadiuses

Gripi vastu vaktsineerimine Äripäeva toimetuses 2001. aastal.
Gripi vastu vaktsineerimine Äripäeva toimetuses 2001. aastal.Foto: Erik Prozes
Gripiviiruse ohtliku leviku kauguseks peetakse meeter kuni 1,8 meetrit, rääkis terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar vajadusest vaktsineerida riskigruppi kuuluvaid isikuid ja ka tervishoiutöötajad. Teiste seas ka näiteks apteekreid, kes gripihaigetele üle leti ravimeid müüvad.

Kutsar soovitas alustada iga-aastast gripivaktsineerimist kõigile alates 50. eluaastast, kuna siis hakkab inimese enda immuunsüsteem kiiremini nõrgenema. Ta rääkis oktoobri lõpus toimunud gripifoorumil, et riskirühmad saab jagada kaheks: üks on kliiniline riskirühm ja teine epidemioloogiline. Kliinilisse riski­rühma kuulub tema sõnul see, kes on aasta jooksul vajanud mõne haiguse tõttu haiglaravi või vajab pidevat ambulatoorset abi või kelle tervislik seisund loob eelduse gripitüsistuse tekkeks.

Epidemioloogilisse rühma kuuluvad need, kes grippi nakatumisel võivad kliinilise riski­rühma isikutele üle kanda grippi, ja ka muud isikud (näiteks kooliõpilased), kes nakatumisel levitavad viirust suurtele inimrühmadele.

USAs umbes 10 aasta tagused andmed näitavad Kutsari sõnul seda, et üle 75aastaseid inimesi hospitaliseeritakse gripi tõttu väga palju suhtes vanusegrupiga tervikuna, järgnevad üle 65aastased ja väikelapsed.

Inglismaa (mitte Suurbritannia – toim) 2010.–2012. aasta andmed näitavad Kutsari sõnul, et grippi suremus on suurem näiteks immuunpuudulikkuse ja kroonilise maksahaigusega inimestel. Inglismaal keskmiselt oli riskigrupi suremus 4 isikut 100 000 elaniku kohta. Mitteriskirühmas oli see ainult 0,4. “Selge vahe on sees,” rõhutas Kutsar. Ta jätkas, et riskirühmade nimekiri on olnud viimastel aegadel üsna sarnane. Rõhutatakse siiski, et riskirühma kuulugu ka laste eest hoolitsejad, lapsevanemad, kes kuuluvad n-ö epidemioloogilisse riskirühma.

Ühendkuningriik on oma 2014. aasta soovitustes Kutsari sõnul väga täpselt loetlenud, milliste haigustega inimesed loetakse kliinilise riski­rühma liikmeks. Laste puhul on riski­rühmad kuni 4aastased lapsed, USAs ja Eestis näiteks on sinna lülitatud kuni 5aastased lapsed. Briti epidemioloogilisse riskirühma on toodud ka kooli­õpilased. Taani selle aasta juhend loeb riskirühma kuuluvaiks lapsed kuni vanuseni 8 eluaastat. Taanlased on riski­rühma pannud ka inimesed, kel keha­massiindeks (KMI) üle 40, st rasvunud. Soomlased on riskirühma pannud kuni 3aastased lapsed, kõik rasedad ja KMI 30–35 inimesed, jätkas Kutsar.

Vajalik massiline kampaania

TÜ tervishoiu instituudi juht Raul-Allan Kiivet tutvustas gripifoorumil gripivastase vaktsineerimise kulutõhususe värsket uuringut. Uuringu­grupp järeldas, et tuleks käivitada massiivne meediakampaania gripivaktsineerimise tähtsusest.

Uuringus võrreldi vaktsineerimist ja mittevaktsineerimist. Kiivet rääkis, et uuringu käigus tutvuti kõigepealt muu maailma uuringutega. Vaktsineerimine vähendas grippi haigestumist, kuid ei andnud täiendavat kaitset riskigruppi kuuluva inimese põhihaiguse suhtes. “Sellest tekib kohe lihtne küsimus, miks siis kaitset pakkuda just riskigrupi liikmetele ja mitte kõigile?” rääkis Kiivet.

Kulutõhususe mudeli juures tõi ta välja alla kaheaastaste laste gripivaktsineerimise. Keskmiselt 20% neist nakatub ja vaktsineerimisega välditaks aastas 651 haigusjuhtu aastas. Kui võtta vanuserühmaks 65+, on nakatumistõenäosus Kiiveti sõnul väiksem ja nad on paremini kaasatavad. “Hoiaksime ära veerandi gripijuhtumeid selles vanuserühmas ehk 6000 haigusjuhtu,” lisas ta. Rahas oleks kulu laste puhul 80 000 eurot aastas, vanemaealiste puhul 1,2 mln eurot. Samas hoitaks kokku raviraha ja n-ö hinnangulisi eluaastaid, lisas Kiivet.

Instituudi soovituseks on käivitada riiklik programm, et saavutada elanike ja meedikute hoiakute muutus massiivsete üleriigiliste kampaaniate abil. Teiseks soovitab Kiivet käivitada üle 65aastaste vaktsineerimine, sest suurim haigus­koormus on selles vanusegrupis. “Kui see on tehtud, võiks kaaluda ka väikelapsi,” lisas Kiivet. Nii saaks vähendada ka nendega kokku puutuvate isikute vaktsineerimist.

Äripäev
11. December 2015, 15:15

Kuidas sügis Teid mõjutab?

  • Jään uniseks
    38%
    38%
  • Tunnen sügismasendust
    41%
    41%
  • Sügis teeb mind rõõmsaks
    10%
    10%
  • Mind ei mõjuta kuidagi
    11%
    11%
Vaata EST või RUS arhiivi