Endoproteesitud patsientide taastusravi aspekte

Liigeste endoproteesimine on kaugelearenenud artroosi tavapärane ja efektiivne ravimeetod. Artroosi raviprotsessi kuuluv taastusravi mängib ka kirurgiliste menetluste puhul suurt rolli.

Taastusravi üldised põhimõtted. Taastusravis koostatakse patsiendile tavapäraselt taastusraviplaan, milles määratavad ravieesmärgid muutuvad ravietappidest sõltuvalt.

Taastusravi osutamine peab olema õigeaegne. Seepärast on selle planeerimine oluline juba operatsiooni eel. Varasemad uuringud on osundanud sellele, et Eestis on olnud tendents suunata taastusravile pigem juba oluliselt langenud elukvaliteediga, puudega või töövõime kaotusega patsiente, mitte aga varasemates etappides, kus patsiendi taastumisvõime oleks oluliselt suurem.

Taastusravi enne operatsiooni. Patsiendil on protsessis oluline roll.
Tema operatsioonieelne nõustamine ja ettevalmistus soodustab ravi/paranemisprotsessi positiivse hoiaku kujunemist ning paremat koostööd meedikutega. Seetõttu peaks alustama taastusravi enne operatsiooni mitte üksnes füüsilise ettevalmistuse eesmärgil, vaid ka tõhusama ravi­tulemuse saamiseks.

Haige tuleks muuta juba operatsiooni­eelselt aktiivseks partneriks. Patsient peab teadma, et tal tuleb operatsiooniks valmistuda – ravida terveks kroonilised infektsioonikolded (nt suu piirkonnas), osa ravimeid lõpetada skeemi järgi jne. Patsient võiks arvestada, et operatsiooniga võib kaasneda valu, mida tuleb kindlasti ravida, et oleks võimalik alustada harjutustega varakult ja kõhklusteta.

Operatsiooni järel tuleb küllalt pika aja jooksul pühendada tavapärasest enam aega harjutuste tegemisele, teatud aeg võtta tromboosi ennetavaid ravimeid ja kasutada abivahendeid. Tänu nõustamisele tekib patsiendil niiviisi parem ettekujutus sellest, et tema aktiivsus on mõni aeg piiratud, et ta peab pühendama oma aega tavapärasest erinevatele tegevustele ning tal võib ette tulla lisakulutusi.

Operatsioonieelses taastusravis ei piirduta üksnes nõustamise ja abivahendite määramisega. Pärast üldseisundi hindamist määratakse patsiendile füsioteraapiat, mille raames teeb patsient liigesstabiilsust, -liikuvust ning lihasjõudu parandavaid harjutusi. Füsioterapeudi poolt juhendatuna õpib patsient selgeks karkude kasutamise ja esmased operatsioonijärgsed harjutused. Uuringud viitavad sellele, et operatsiooni eel spetsiaalseid harjutusi sooritanud endoproteesidega patsiendid taastuvad kiiremini, nad viibivad operatsiooni järel haiglas lühemat aega ning nad saavutavad pikema operatsioonijärgse kõnnimaa võrreldes treenimata patsientidega.

Patsiendi igakülgne hindamine on operatsiooni eel väga oluline. Taastusravisse on jõudnud ka endoproteesitud patsiente, kes karkusid kasutada ei saa, sest õlad või randmed on väga haiged. Sellised probleemid tuleb lahendada enne endoproteesimist. Randmeprobleemide korral võiks patsient proovida tavapäraste küünarkarkude asemel hoopis nn reumaatiku karkude sobivust.

Operatsioonieelses etapis on tegevusterapeudi nõustamine kindlasti vajalik puusa-, käe-, sõrmeliigeste ja seljaprobleemidega patsientidele. Tegevusterapeut nõustab abivahendite kasutamise, operatsiooni järel lubatud ja sobimatute kehaasendite puhul ning labakäe-sõrmede operatsioonide korral tavaliselt õpetab ka harjutusi kätele.

Taastusravi pärast operatsiooni. Varase ja intensiivse taastusravi etapi eesmärk on patsiendi aktiveerimine, lihasjõu ja liigesliikuvuse parandamine. Esmases varases etapis alustatakse juba ortopeedia osakonnas turset alandava ja tromboosi ennetavate lihaspumba harjutuste, ettevaatliku liigesliikuvuse suurendamise ning kõnniga. Valuravi, tromboosi profülaktika ja võimalike tüsistuste olemasolu hindamine või ennetus on sellel etapil üks osa arstlikust tegevusest.

Praktilist – nahk. Oma tööpraktikas on mul ette tulnud taastusravile suunatud villi hõõrutud kannaga patsiente. Need villid ei ole lamatised, vaid tekivad sageli mehaanilisest traumast siis, kui valust, lihas­nõrkusest ja tursest rasket jalga mööda voodit veetakse. Seepärast on kasulik jalalibistamise harjutuse ajaks sokke jalas hoida (ja need sokid ka haiglasse kaasa võtta).

Naha terviklikkust ja tekkivaid haavu tuleb endoproteesitud patsientidel üldse hoolega jälgida/ravida. Hiljutisest kogemusest näiteks sai üks reumatoidartriiti põdev puusaproteesiga patsient alles kolm kuud pärast endoproteesimist taastusravile tulla ja ka siis ei olnud võimalik talle vesivõimlemist määrata, sest tema pikaajalisest haigusest ja ravimitest kahjustatud nahk katkes pärast esimesi haavaplaastri äratõmbamisi. Ta pidi läbima plastilise operatsiooni ja operatsiooni järel ei olnud siiani haav kinni kasvanud. Terve nahk kaitseb vastpaigaldatud endoproteesiga patsiente proteesi infitseerumise eest, seetõttu peab eriti hoolas olema vähenenud immuunsusega patsientide haavade sidumisel ja nahavigastuste ennetamisel.

Praktilist – turse. Turse soodustab valu ja liigese liikumise piiratust. Suurte tursete korral, näiteks põlveproteesimisel, võib tekkida isegi närvikompressioon. Seetõttu on väga oluline tegelda turse alandamisega. Selleks rakendatakse päeva jooksul korduvalt jäsemele asendravi (jäset hoitakse kehast kõrgemal) ja pannakse opereeritud piirkonnale külma ning kasutatakse ka kompressioonsidemeid või –sukki. Asendravi rakendades tuleks jälgida, et patsient ei asetaks kõrgenduspatja põlve alla. Kui patsient omandab haiglas valed võtted ja jätkab sedasi kodus, siis võib tekkida põlve painutuskontraktuur. Ka õlaliigese endoproteesimise korral on käele õige asendi andmine turset alandav ja valu vähendav.

Turse alandamiseks ja valu vähendamiseks on samuti suureks abiks viimasel ajal ka Eestis levima hakanud külmakompressiooni aparaadid (jäsemele rakendatakse manseti vahendusel külma ja pneumaatilist vahelduvat kompressiooni).

Kui aparaatselt ei saa külma aplitseerida, siis iga patsient saab koju osta külma­geeli pakendi, mida on soovitav panna 4 korda päevas opereeritud piirkonnale maksimaalselt 20 minutiks. Aplitseerimise aeg sõltub liigese suurusest, näiteks käele piisab 10, õlale ca 12–15, põlvele ja puusale 20 minutist. Üle 30 minuti korraga pole soovitav lokaalselt külma aplitseerida ja alati tuleb kasutada vahekihti. Külm sobib kasutamiseks oma toimete tõttu ka hilisemas ravietapis. Olgu siinkohal öeldud, et suuremate liigeste endoproteesid ei ole vastunäidustuseks ka üldise külmakambri kasutamisel edaspidi. Väiksemate liigeste endoproteeside puhul andmeid ja kogemust napib.

Liigesliikuvus hakkab paranema juba varases operatsioonijärgses etapis. Päev-päevalt suurendatakse liigese liikuvust ja lisatakse lihasharjutusi. Lisaks kasvab patsiendi kõndimise distants iga päevaga. Liigesliikuvuse suurendamisel on suureks abiks CPM-(continous passive movement) aparaat, mis mehaaniliselt jalga või kätt liigutades täiendab füsioterapeudi tööd ning liiges muutub liikuvamaks. CPM-masinatega on saadud nii uuringutes kui ka praktikas positiivseid tulemusi ning nad on kasutusel paljudes taastusraviasutustes (TÜ Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaiglas, Pärnu haiglas jt).

Haiglast koju. Taastumine ortopeediaosakonnas lõpeb, kui patsient on omandanud harjutused, kõnnib rahuldavalt karkudega osakonnas ja trepil ning oskab turvaliselt istuda autosse. Autosse istumist nõustab tegevusterapeut või füsioterapeut. Autos istutakse tavaliselt juhi kõrval. Kõrgenduspadi hõlbustab istumist ja see on puusaproteesi korral oluline. Istuma minnakse selg ja tuharad ees, siis tõstetakse jalad koos autosse. Proteesitud puusaliigesega patsientidel on soovitav kasutada jalgadevahelist patja ja istumisel vältida puusaliigesest painutust üle 90 kraadi.

Ortopeed otsustab patsiendi edasise ravi ja annab tavaliselt patsiendile käitumisjuhised. Normaalse ravi kulu korral suunatakse patsient ortopeedia osakonnast koju ja ambulatoorsele taastusravile.

Esimesed kolm kuud on väga oluline etapp patsiendi taastumisel. Patsient siseneb intensiivse taastusravi faasi, kuid peab samas küllalt palju iseseisvalt toime tulema: reeglipäraselt jätkub taastusravi kodus ja ambulatoorselt. Seetõttu on väga oluline, et perearst jälgiks selles faasis patsiendi taastumisprotsessi: hindaks ja jätkaks valuravi, jälgiks patsiendi aktiivsust harjutuste jätkamisel, lahendaks kaasuvaid probleeme (arteriaalne vererõhk, aneemia jne).

Äripäev
11. December 2015, 16:12
Vaata EST või RUS arhiivi