Ülekaalulise diabeetiku tõbi süveneb

Diabeetikule on ülekaal ja
rasvumine tõsiseks probleemiks,
seetõttu tuleb kehakaalu
jälgida.
Diabeetikule on ülekaal ja rasvumine tõsiseks probleemiks, seetõttu tuleb kehakaalu jälgida.Foto: pixabay.com
II tüüpi diabeedi vallandumise põhjuseks on tihti ülekaalulisus. Rasvumine tõstab haiguse riski veelgi. Ja vastupidi: II tüüpi diabeet iseenesest soodustab ülekaalu. Niisiis peab kogu aeg tegelema ülekaalu ohjeldamisega ja jälgima, et kaal püsiks võimalikult normi­lähedane.

Millal räägime ülekaalulisusest? Aluseks on rahvusvaheline kokkulepe, et kui kehamassiindeks (KMI) on üle 25, on juba ülekaal. KMI 25 kuni 27 on ülekaal, kuni 30 rasvumine, üle selle kuni 49 aga morbiidne rasvumine.

Kaalutõus on ennekõike seotud söömisega. Endokriinhaigused on siin harva teguriks. Tõsta võib kehakaalu ka suitsetamisest loobumine. Mõned ravimid võivad kaalu tõsta, näiteks hormoonid, samuti güne­koloogilised haigused. Kuid need kõik on vähemuses. Suurel osal inimestest tekib rasvumine valedest söömisharjumustest ja vähesest kehalisest aktiivsusest.

Ülekaalus inimene on bioloogiliselt 9 aastat vanem oma tegelikust vanusest. 50% ülekaalulistest on rasvunud. Rasvunud mittesuitsetav 40aastane naine sureb 7,5 aastat varem kui normkaalus naine. Mees sureb ligi 6 aastat varem.

Maailmas on 1,6 mld ülekaalulist. Eestis on neid keskmiselt 42%, Lätis 47% rahvastikust. Eestimaalaste kaal tõuseb ja see paneb muretsema. 1989. aastal oli Eestis ülekaalulisi mehi 43%, kuid 2009. aastal juba 56%. Naisi vastavalt 38% ja 45%. Laste puhul sama teema: Eestis oli 2009. aastal 7% tüdrukutest ja 14% poistest ülekaalus. See tõstab riski haigestuda noorukieas II tüüpi diabeeti.

90% II tüüpi suhkruhaigetest on nn soliidsed, st ülekaalus või adipoossed. Kõhupiirkonna rasvumine suurendab riski haigestuda II tüüpi diabeeti. Vööümbermõõt meestel ei tohiks olla üle 102 cm, naistel üle 88 cm. Kõhusisene rasvumine iseenesest hakkab mõjutama tervet ainevahetust. Tekivad uued rasvarakud, võetakse maha adiponektiine, see viib insuliinresistentsusele, insuliinivajadus suureneb. Hakatakse tootma rohkem insuliini, beeta-rakud peavad seda kompenseerima ja töötama täiskoormusel. Tekib hüperinsulineemia – kehas on liiga palju insuliini. Siis juhtub see, et ülejääv insuliin salvestab toitu rasvaks, tekivad jälle uued rasvarakud jne. Ring jätkub.

Paljud inimesed räägivad, et neil tekkis 10 aastaga suur kaalutõus. Seal võib olla põhjuseks see, et tekkinud on insuliinresistentsus ja selle tagajärjel hüperinsulineemia ja rasvade ladestumine. Kõhusisene rasv on endokriinne kude, mis hakkab teatud koguses ise tootma hormoone ja kasvatab iseennast koguaeg juurde.

II tüüpi diabeedi puhul mängib olulist rolli teatud hormoonide muutus. Ka kõik põletikunäitajad tõusevad. See kõik kahjustab veresooni. Seega tuleb ülekaalu eest maksta, sest see kahjustab tervet organismi. Rasvumine soodustab ka uneapnoed ja vastupidi. Uneapnoe korral muutub leukiini tasakaal kehas. Magamata ööd vähendavad leukiini osakaalu veres ja inimesel suureneb söögiisu 30-35%. Kui ta on kaks ööd end välja maganud, kõik normaliseerub.
Tähtis on teada, et kaalulangus 10 kg toob kaasa tühja kõhu veresuhkru languse kuni 50%.

Metaboolsed defektid II tüüpi diabeedi puhul

On avastatud, et GLP-1 sekretsioon on II tüüpi diabeedi puhul vähenenud ja seda tuleb hüvitada. GLP-1 on inkretiinhormoon, mille sekretsioon toimub peen- ja jämesooles. GLP-1 on beeta-rakke säilitav toime ja potentsiaal pidurdada diabeedi edasist arengut. Parandab see beeta-raku funktsiooni ja vähendab apoptoosi. Ühtlasi suurendab see ka beeta-rakkude massi (seda on näidatud küll vaid loomkatsetel); parandab glükeemilist kontrolli.

GLP-1 abil saame tulemuse, et öine veresuhkur langeb ilma insuliinita, sest inimese enda normaalne insuliinitootmine paraneb. Lisaks on sellel väga hea kõrvaltoime: see mõjub kehakaalule hästi. See mõjub ajule ja võtab söögiisu, ka tervetel inimestel. Haigekassa näidustus Eestis on sellel ikka vaid diabeetikutele, kuid käimas on protsess, et saaks näidustust laiendada ka diabeedita rasvunutele.

GLP-1 analoogid on Victoza ja Byetta. Viimasel on see nüanss, et see taastab insuliinisekretsiooni esimese faasi beeta-raku töös. Mõlemal ravimil oma eelised. Victoza on patsiendile mugavam manustada, Byettat võetakse tund enne sööki ja kaks korda päevas. Victozat saavad Eestis üle 35 KMI haiged soodustusega 90%, teistel on soodustus väiksem, 50% ja 75%.

Äripäev
14. December 2015, 11:29
Vaata EST või RUS arhiivi