Terviseamet: ravige gripp kodus välja

Gripiga tuleks koju põdema jääda.
Gripiga tuleks koju põdema jääda.Foto: Indrek Susi
Gripi sümptomiteks on haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38 °C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, peavalu, kurgu- või lihas­valu või esineb hingamisraskuseid.

Võib esineda ka kõhulahtisust. Viirushaigused levivad piisknakkuse teel vahetu kontakti kaudu haigestunud inimesega. Seepärast peab haige inimene katma köhides või aevastades suu ja nina puhta salvrätiga, mis tuleb pärast kasutamist kohe visata prügi­kasti.
Kuidas ennetada grippi haigestumist?
Kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine, millega võiks algust teha juba oktoobris.
Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates kuuendast elukuust.
Lapsele tehakse esimesel korral kaks vaktsiiniannust paarinädalase vahega. Vaktsineerimine on vastunäidustatud munavalgu või mõne muu vaktsiini koostisosa ülitundlikkuse korral ja ägeda palavikulise haiguse ajal.

Tasub teada:

Riskigruppi kuulujad peavad kindlasti end vaktsineerima

Kindlasti peaksid kaaluma vaktsineerimist riskirühmadesse kuuluvad inimesed:
l 65aastased ja vanemad;
l isikud, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti);
l 6 kuu kuni 17 aasta vanused lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalist aspiriinravi;
l immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas HIV-positiivsed isikud;
l rasedad, kelle raseduse 2. või 3. trimester langeb gripihaigestumise ajale;
l hooldeasutuste ja pikaravihaiglate kroonilisi haigusi põdevad patsiendid;
l tervishoiutöötajad, hoolde­asutuste töötajad, linnufarmide töötajad jt;
l isikud, kes võivad levitada grippi riskirühmale.

Kuidas hoiduda gripist?
l Väldi lähedast kontakti haige inimesega. Kui oled ise haige, hoia teistest inimestest kaugemale, et nemad ei haigestuks.
l Kui võimalik, jää haiguse ajal töölt või koolist koju.
l Kata oma suu ja nina. Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga ja pane see kohe pärast kasutamist prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas.
l Pese käsi.
l Väldi oma silmade, nina ja suu puudutamist. Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.
l Ela tervislikult. Maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.

Kas gripiviirus allub ravimitele?
l Enamik gripiviiruseid on vastuvõtlikud viirusevastastele ravimitele. Viirusevastased ravimid on retseptiravimid. Antibiootikumidest abi ei ole.

Kui kaua gripiviirus õhus püsib?
l kõvadel pindadel 24–48 tundi,
l poorsetel materjalidel (riided, paber) 8–12 tundi,
l viirusega saastunud kätel – kuni 5 min; massiivsel saastumisel kuni 3 tunnini.

Kuidas grippi teiste viirushaiguste seast ära tunda?
l Paragrippi tunneb kõigepealt valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ja haukuv köha. Tekkida võib ka gripile iseloomulik lihaste valu. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab pikemat aega. Selle raviks eriravimeid pole.
l Adenoviiruse põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumistega, kuid sellega võivad kaasneda silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu.
l RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.
l Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihasvaluga. Võib tüsistusena tekitada kopsupõletikku, neeruvaagnapõletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Kergemini levib ja ägedamini kulgeb just A-gripp.
Allikas: terviseamet

Äripäev
11. December 2015, 16:36
Vaata EST või RUS arhiivi