Tegelikult on meil diabeediraviga üsna hästi

Marju Past,  Diabeedikeskuse juhatuse liige.
Marju Past, Diabeedikeskuse juhatuse liige.Foto: Andras Kralla
Uuring näitas, et Eesti sörgib Euroopas teiste sabas

Septembri keskel esitleti Viinis Euroopa Diabeediuuringute Liidu konverentsil üleeuroopalist diabeedi ennetamist (vt kõrvallugu) ja ravi, mille kohaselt tehakse edusamme. Eesti kohta kiidusõnu siiski ei jagunud.
Et aja jooksul diagnoositakse suhkurtõbe üha enam, peab selle ravi muutuma palju tõhusamaks. See on Rootsis asuva teadusorganisatsiooni Health Consumer Powerhouse (HCP) avaldatud 2014. aasta Euroopa diabeediravi tarbijaindeksi (EDI) peamine sõnum.

“Eesti oli 30 Euroopa riigi seas pingereas 28. kohal,” selgitas EDI projektijuht Beatriz Cebolla. Eestis pakutakse riigi piiratud ressursse silmas pidades üldjuhul häid tervishoiuteenuseid, aga diabeedi ravi on vähem arenenud. Vaja on täielikku diabeediregistrit, et asendada aegunud register, mida ei kasutata. Andmete vähesus tähendab kehva kontrolli raviprotseduuride üle. Tugevad küljed on patsientide koolituste lühikesed järjekorrad ning tasuta üldised rasedusaegse suhkurtõve sõeltestid.

Diabeedikeskuse juhatuse liige ja endokrinoloog Marju Past ütles kommentaariks, et Eesti diabeediravi ei ole siiski nii kehvas seisus, kui punktitulemustega reastatud. “Meie tagasihoidlik tulemus on põhjustatud esitatud andmete puudulikusest,” ütles ta. “Andmed esitas küll patsientide organisatsioon Eesti Diabeediliit ja osaliselt saadi andmeid ka haigekassa andmebaasisit, põhiliselt ravimite kättesaadavuse poole pealt. Meedikute poole pealt jäid andmed aga esitamata (eelkõige just ravikvaliteeti puudutavad andmed),” selgitas ta. “Kahjuks puudub mul ülevaade, milline organisatsioon oleks pidanud need andmed edastama,” lisas keskuse juht.

Tegelikult on meil diabeedi­raviga lood üsna head, leidis endokrinoloog. “Diabeediregister, mis on ainult mõnel riigil auditeeritud 30-st, pole mingi imevahend. See töötaks ainult sellisel juhul, kui meil oleks ka riiklik diabeediprogramm, leidis Past.

Tase on regiooniti ebaühtlane

Praegu nõustuks ta vaid sellega, et diabeediravi tase pole meil regiooniti kõige ühtlasem ning on mõningad vajakajäämised teatud haigete gruppidel abivahendite soodustingimustel saamisel (pumbaravi I tüüpi diabeetikutele, testriba­de kogused liiga väiksed jne). Eriarstidele pääsemise võimalus on problemaatiline pikkade järjekordade tõttu.
Ta leidis, et ravimite kätte­saadavus on Eestis hea ja enamik tänapäeva ravimeid on soodustingimustel olemas.

“Perearstidel on ülevaade oma diabeetikutest ja kasutatakse teist tüüpi diabeetikute skriiningprogrammi,” kiitis dia­beedikeskuse juht. Past lisas, et Eesti Diabeediliit on mitmeid aastaid viinud edukalt ellu diabeedi varajase avastamise kampaaniaid (diabeedibuss maakondades, veresuhkru mõõtmised tasuta kõigis Selverites jne). Puudujääk on eelkõige riigi osalusest ennetustegevuses, leidis ta.

Tallinna Lastehaigla endokrinoloogi Ülle Einbergi sõnul vajab Eesti mõlemale haigustüübile riiklikku diabeediregistrit. Paralleelselt tuleks registreerida diabeedist tingitud tüsistused. Eestis on olemas mitteametlik diabeediregister alla 15 aasta vanuste esimest tüüpi diabeeti põdevate laste kohta. Andmed kogutakse kahe keskuse, Tallinna Lastehaigla ja TÜK lastekliiniku baasil. Einbergi sõnul saab nendele andmetele toetudes jälgida igal aastal diabeediravi kvaliteeti.
Diabeediravi sõltub haiguse tüübist. “Haigekassa peaks leidma vahendeid, et esimest tüüpi diabeeti põdevatele täiskasvanud patsientidele kompenseerida insuliinipumbaravi,” ütles endokrinoloog ja lisas, et insuliinipump aitaks parandada paljude patsientide haiguse kontrolli ja vähendada tüsistuste teket. Samuti leiab ta, et moodsa tehnoloogia kasutamine peab saama võimalikuks ka üle 19 aasta vanustele esimest tüüpi diabeeti põdevatele patsientidele.
Ta tõi ühe kitsaskohana välja, et Eestis on vähe kvalifitseeritud diabeediõdesid ning piirkonniti õe nõustamisteenus varieerub nii kättesaadavuselt kui ka kvaliteedilt. “See on valdkond, millega tuleb tegeleda. Ravimid ilma kvaliteetse koolituseta ei tööta,” nentis Einberg.

Vaja on luua diabeediregister
Health Consumer Powerhouse’i (HCP) avaldatud ja ravimfirma MSD rahastatud 2014. aasta Euroopa diabeediravi tarbijaindeksi peamine sõnum rõhutab, et Eesti peaks looma diabeediregistri. Ülikooli Perearstikeskus OÜ perearst Anneli Rätsep ei usu, et registri loomine on lahendus, mis tagab parema dia­beedikäsitluse.
“Me ei peaks Eestis minema seda teed, et luua aina uusi registreid. Registrid nõuavad korrektset raporteerimist ning andmete analüüsimist. Üsna märkimisväärne ressurss on juba kulutatud terviseinfosüsteemi arendamisele. Teisalt saab registri andmeid kasutada, kui neid sinna saadetakse,” arutles ta.

Eestis on diabeediravi heal tasemel

Eesti diabeediravi ja ennetus on heal tasemel ning seda vaatamata positsioonile üleeuroopalises dia­beedi ennetamist ja ravi käsitlevas võrdluses. 

Diabeediravi kättesaadavus on meie tervishoiusüsteemis tagatud kõigile, kes seda vajavad. Kui peaks tekkima kahtlus, et inimene võib põdeda diabeeti, saab perearst vastavate uuringutega suhkurtõve olemasolu kindlaks teha. Sõltuvalt uuringute tulemustest soovitab arst eelkõige korrigeerida toidurežiimi ja edaspidi jälgib patsiendi olukorda. Vajadusel määratakse ka kohe vastavaid ravimeid või suunatakse patsient ka eriarsti vastuvõtule.
Samuti on Eestis kantud soodusravimite nimekirja paljud erineva toimemehhanismiga diabeediravimid ning peame diabeediravimite kättesaadavust heaks. 100% soodusmääraga on kättesaadavad erineva toimekestusega nii humaan- kui ka analoog­insuliinid. Muude diabeediravimite soodusmäär on 75/90%. Ravimeid võivad välja kirjutada kõigi erialade arstid ehk arsti erialaga seotud väljakirjutamise piiranguid diabeediravimitel ei ole.
II tüüpi diabeeti haigestumise peamised eluviisi riskitegurid on ülemäärane kehakaal ja istuv eluviis, mistõttu ennetustegevuses mängib olulist rolli tasakaalustatud toitumise ja piisava kehalise aktiivsuse edendamine. Eestis on tervisliku eluviisi meetmed kokku lepitud “Rahvastiku tervise arengukavas 2009–2020”, kus üks alaeesmärke ongi suurendada rahvastiku kehalist aktiivsust ja muuta toitumine tasakaalustatumaks. Mitmeid üleeuroopalises diabeedi ennetamist ja ravi käsitlevas võrdluses nimetatud soovitusi rakendatakse juba praegu.
Ennetustegevuse tõhustamiseks alustati tänavu sotsiaalministeeriumis toitumise rohelise raamatu koostamist. Raamatu eesmärk on välja töötada laiahaardeline valdkondade vaheline lähenemisviis, mis aitab leevendada toitumisest ning üleliigsest kehakaalust tingitud terviseprobleeme kogu elukaare vältel, vähendades seeläbi oluliselt mittenakkushaigustesse haigestumist ja sellest põhjustatud enneaegset suremust. Toitumise rohelises raamatus on planeeritud käsitleda ka kõiki üleeuroopalises võrdluses välja toodud peamisi soovitusi ennetuse kohta.
Eestile on võrdlusuuringus eeskätt ette heidetud diabeediregistri puudumist. Registri puudumise tõttu ei saa praegu Eestit ka teiste riikidega tulemustes, jälgimise haaratuses ja efektiivsuses võrrelda, mis on ka tinginud sellise koha kõnealuses võrdluses. Oleme seisukohal, et patsiendi jälgimine on küll oluline, kuid selline riiklik register ei tagaks paremat ravitööd. Ravitööks vajalikud andmed dokumenteeritakse Eesti kesksesse tervise infosüsteemi, kus arstid saavad jälgida patsiendile varem tehtud ravi, tarbitud ravimeid jm. Panustame jätkuvalt tervise infosüsteemi arendamisse ja enamasse kasutamisse ning tulevikus võimaldab see süsteem kätte saada ka statistilisi andmeid, mis teistes riikides kogutakse diagnoosipõhistes isoleeritud registrites.

Heli Paluste
sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juht

Eesti peaks looma ajakohase registri

Diabeedi ravi on Euroopas edasi arenenud: igal aastal päästetakse 10 000 elu, aga ELi võrdlusandmete kohaselt on vaja olukorda kiiresti parandada, et ennetada dia­beedi sagenemist.
17. septembril esitleti Viinis Euroopa Diabeediuuringute Liidu (EASD) 50. konverentsil üleeuroopalist diabeedi ennetamist ja ravi käsitlevat võrdlust, mille kohaselt tehakse Euroopas diabeedi ravis edusamme. Alates 2006. aastast on tänu tervislikematele eluviisidele, patsientide paremale ja ulatuslikumale koolitamisele, parema haridusega arstidele ja täiustatud ravile diabeedist ehk suhkurtõvest tingitud surmade arv Euroopas 10 000 juhtumi võrra aastas vähenenud (lisaks vähenes veelgi rohkem diabeedist tingitud südamehaiguste tõttu esinevate surmade arv).
Aga et aja jooksul diagnoositakse suhkurtõbe üha enam, peab selle ravi muutuma palju tõhusamaks. See on Rootsis asuva teadusorganisatsiooni Health Consumer Powerhouse (HCP) avaldatud 2014. aasta Euroopa diabeediravi tarbijaindeksi (EDI) peamine sõnum.
“Eesti oli 30 Euroopa riigi seas pingereas 28. kohal,” selgitas EDI projektijuht dr Beatriz Cebolla. Eesti, nagu paljud teised Ida- ja Lõuna-Euroopa riigid, on veel majanduskriisist taastumas.
Dr Cebolla annab diabeedi ravi parandamiseks Eestis järgmised soovitused: looge mõlemale haiguse tüübile riiklik diabeediregister; koguge andmeid iga-aastastel diabeedist tingitud tüsistuste kontrollvisiitidel; looge juurdepääs suhkurtõve tõhusaks ohjeldamiseks vajalikele abivahenditele nagu veresuhkru testribad pumba- või insuliiniravi saavatele patsientidele, sest praegu on see piiratud; patsientide koolitused on küll kättesaadavad, aga tundub, et nende kvaliteet on piirkonniti väga erinev; terviseedenduskavade juurutamine riigi elanike seas riskitegurite vähendamiseks.

Äripäev
14. December 2015, 12:08
Vaata EST või RUS arhiivi