Miks jalad valutavad?

Jalad vajavad puhkust ja vabadust.
Jalad vajavad puhkust ja vabadust.Foto: Andres Haabu
Jalad võivad valutada nii pidevast kõval pinnasel käimisest kui ka mõnest kehas pesitsevast haigusest. Abiks on õiged jalatsid ja ortoosid.

“Mul on kannas valu, varbad on konksus ja pöiad tulitavad, astuda on samuti valus, varba otsad on nii valulikud.”

Selliste tunnustega pöördub jalalaba diagnostikasse iga teine patsient. Ei tohiks unustada, et aegade algusest saadik on inimene loodud liikuma siiski pehmel pinnasel. Tänapäeval on teed kaetud asfaldiga ja enamik igapäevasest liikumisest toimub samuti kõval pinnasel. Sellest tulenevalt puutume kokku jalavaludega labajala erinevates piirkondades. Kuid ei saa väita, et kõik jalavalud on tingitud liikumisest kõval pinnasel. Jalavalu põhjus võib peituda ka hoopis mujal kehas – näiteks võib põhjuseks olla ka nimmepiirkonna radikuliit või liigesepõletik. Vanemaealiste inimeste jalavalu on sageli tingitud artroosist. Sportlaste jalavalu teatud lihaste või kõõluste ülekoormusest ja traumadest.
Mis põhjustavad kõige sagedamini valusid labajalas ja millele tähelepanu pöörata?

Plantaarfastsiit ehk kukekannus. Patsient tunneb kannas valu eelkõige kohe pärast ärkamist ja valu võib kiirguda ka piki jalatalda. Probleemi põhjustab pöiavõlvi lamenemine, kõrge jalavõlv (koormus lasub kannal ja pöias). Plantar fascia sideme pikaajaline pinge ja põletik, sääremarjade ja põlve­kõõluste puudulik elastsus, kõndimine ja/või seismine lamedatel pindadel, ebapiisava toestusega jalatsite kandmine.

Metatarsalgia – valud pöias. Tavaliselt tuntakse valu jalatalla pehmetes kudedes, samuti on valulikkus ja tundlikkus pöia esiosas. Probleemi üks põhjusi on pöiavõlvi ülekoormus. Samuti valesti valitud jalatsid.

Haamervarbad. Patsient märkab varba kõverdumist, kokkutõmbumist ja seda enamasti teisel ja kolmandal varbal. Samuti võivad valulikuks muutuda varba otsad, varvastele võib tekkida konnasilm. Tingitud on selline seisnud enamasti pöiavõlvi lamenemisest, samuti võib haamervarbaid põhjustada teatud tüüpi artriit, geneetilised omadused ja mõned neuroloogilised haigusseisundid. Ja kui kanda ebastabiilseid jalatseid, siis varvastel tekib instinktiivne vajadus jalatsis haarduda. Olukorra lahenduseks tuleks edasist kahjustumist takistada, jälgides, et jalats mahutab deformeerunud varbad vabalt ära (kõrge või elastsest materjalist varba­kapp), kasutada tallatugesid, mis aitavad toestada jalalaba kannast, vähendades varvaste haardumist. Kui varbaliiges on täielikult kõverdunud, saab seda korrigeerida üksnes kirurgiliselt.

Hallux valgus – suurvarba muhk. Tekib tavaliselt suurvarba liigese põletikust ja esimese pöiapadjandi deformeerumisest. Põhjustab selle enamasti liigne surve jaotus sammu lõppedes suurvarbale ja pöiale. Samuti võib lisada ärritust halvasti istuv jalats. Rolli mängivad ka geneetilised tegurid. Olukorra leevendamiseks tuleks kasutada tallatuge, mis aitab leevendada ärritust ja survet liigesele, toestades labajala kannaosa. Kanda tuleks jalatseid, mis mahutavad vabalt ka moondunud kujuga liigese (sageli tähendab see laiema pöialiistuga jalatsit).

Mortoni neuroom. Kaebusteks on põletav tunne/valu pöias ja mõnikord ka varvaste vahel. Kõige sagedamini ilmneb 3. ja 4. pöiapadjandi luudel, võib kiirguda ka varbavahedesse ja varba otstesse. Tekib enamasti jalalaba esiosa külgsurvest. Probleemi võib põhjustada ka halvasti istuv, kitsa või terava varbakapiga jalats. Liigne külgsurve ja koormus pöiale põhjustavad pöiapadjandi ja varba vahel kulgevate närvide ärritust. Ärritus põhjustab valu ja närvi ümber tekib põletik.

Kõiki neid probleeme on võimalik lahendada tallatugede kasutamisega. See aitab survet jalalaba esiosas õigesti ümber jaotada.

Äripäev
11. December 2015, 16:28
Vaata EST või RUS arhiivi