Hea patsient on koolitatud ja koostöövalmis

PERHi diabeediõde Tiina Mitt jagab diabeetikute igapäevase raviga saadud kogemusi. Tema kinnitusel on patsiendi koolitamine esma­tähtis, kuna sellega tagatakse parem ravisoostumus. Mitmed rahvusvahelised uuringud näitavad, et paljud diabeetikud lihtsalt unustavad ravimeid võtta.

Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni (IDF) 2013. aasta statistika alusel on diabeet diagnoositud maailmas 382 miljonil inimesel. Aastaks 2035 prognoositakse diabeetikute arvu 55% tõusu. Enamiku neist (ligi 90%) moodustavad II tüüpi diabeetikud. Vanuseliselt on kõige rohkem tõusnud 40?59 aasta vanuste ehk parimas tööeas olevate inimeste hulk. Tõusuteel on aga ka 60?79 aasta vanuserühm, tõlgendas neid süngeid näitajad lahti Põhja-­Eesti Regionaalhaigla diabeediõde Tiina Mitt.

Diabeedi muudavad raskeks haigusega kaasnevad tüsistused, jätkas ta. Lisahaigused halvendavad oluliselt elukvaliteeti ja lühendavad eluiga. Dia­beedi tüsistuste tekke­põhjusena on uuritud palju erinevaid biokeemilisi mehhanisme, kuid tulemuseks on, et ainus konkreetne viis suhkurtõve tüsistuste vältimiseks on tagada ravi abil võimalikult normilähedane glükoosisisaldus veres.

“Glükoosi kontsentratsioon veres on range metaboolse kontrolli all. Juba kergelt suurenenud vere glükoosi sisaldus suurendab tüsistuste ohtu,” selgitas Mitt. Üldlevinud meetod vältimaks tüsistuste teket on tühja kõhu plasma glükoosisisalduse kontroll. “Glükeemilise kontrolli parandamine läbi paastuveresuhkrute korrigeerimise ei ole andnud paraku soovitud tulemusi,” tõdes diabeediõde. Suureks probleemiks on tema sõnul endiselt II tüüpi diabeedi korral kardiovaskulaarsetesse haigustesse haigestumine ja suremus. Kardiovaskulaarsed haigused on 75% II tüüpi diabeedi surma põhjuseks. “Suuremõõtmeliste uuringute DECODE-DECODA tulemuste analüüs näitas, et haigestumist ja suremust kardiovaskulaarsetesse haigustesse mõjutab mitte niivõrd paastu glükoosi tase, vaid söögijärgne (kaks tundi pärast sööki ? toim) glükoosi tõus plasmas, eriti naistel,” rääkis Mitt.

Postprandiaalne hüperglükeemia

Postprandiaalset hüperglükeemiat esineb II tüüpi diabeedi korral sagedamini, kui oskame arvata, jätkas ta. Näiteks 443 uuritud II tüüpi diabeetikust 71% olid veresuhkrud kaks tundi pärast sööki üle 14 mmol/l. “Ühes suuremas uuringus osalenud 3284 tablettravil olevast diabeetikust leiti söögijärgset hüperglükeemiat (veresuhkur üle 8,9 mmol/l) 84% diabeetikutest,” lisas Tiina Mitt. Hüperglükeemia põhjustab veresoontes spetsiifilisi muutusi, mis soodustavad kardiovaskulaarsetesse haigustesse haigestumise tõenäosust. “Uuringute tulemused näitavad, et postprandiaalne hüperglükeemia on oluline riskifaktor ateroskleroosi tekkel,” tõdes ta.

Hüperglükeemia, sealhulgas postprandiaalne glükoosi tõus vallandab endoteeli kahjustuse ja tõstab esile teisi metaboolseid faktoreid, mis on ühenduses ateroskleroosi tekkega. Muutused on seotud oksü­datiivse stressi ja vabade radikaalde produktsiooniga. Hüperglükeemia soodustab muutusi ka HDL- ja LDL-kolesterooli ainevahetuses. “Oksüdatiivset stressi peetakse mikro- ja makrovaskulaarsete tüsistuste põhjustajaks. Kui glükoosi­tase veres tõuseb, suureneb ka oksüdatiivne stress,” rääkis Tiina Mitt.

Erinevates uuringutes on tema sõnul hinnatud nii tühja kõhu glükoosi taseme kui ka postprandiaalse glükoosi taseme mõju plasmas kardiovaskulaarhaiguste tekkele. Honolulu südameuuringus leiti näiteks, et postprandiaalne glükoosisisalduse tõus veres 8,8 mmol/l tõstis nii südame kui ka ajuveresoonte haiguste risk. Dia­beet suurendab võrreldes mittediabeetikutega kardiovaskulaarsete haiguste riski meestel kaks korda ja naistel 3?4 korda. Ka kardiovaskulaarne suremuse risk on diabeeti põdevail naistel suurem (2,6 korda) kui meestel (2,1 korda). Diabeedihaigetel on haiguse efektiivse raviga võimalik suuremal määral ära hoida südame infarkti kui madalama riskiga patsientide rühmaga, sõnas Mitt.

Teadlikkus haigusest parandab ravisoostumust

Uuringud on Miti sõnul näidanud, et söögijärgsel hüper­glükeemial on seos ka retinopaatia, põletiku ning vähiriski suurenemisega. Uuringutest nähtub, et pankrease vähki haigestumise relatiivne risk tõuseb 2,15 korda, kui söögijärgsed veresuhkrud ületavad 11,1 mmol/l. Meestel on oht suurem kui naistel. Söögijärgset glükoositõusu üle 11mmol/l seostatakse ka kognitiivse võimekuse halvenemisega vanematel inimestel. Postprandiaalne hüperglükeemia võib soodustada vanematel II tüüpi diabeedihaigetel dementsuse väljakujunemist. Veel on Miti sõnul teada, et postprandiaalne hüperglükeemia suurendab II tüüpi diabeediga inimestel karootise intima-media (rasvosakeste kuhjumise tase arterite seintel ? toim) paksust.

Hüperglükeemia võib olla põhjustatud ka patsiendi tegevusetusest. “Nagu me teame, inimesed on erinevad ning nende teadlikkus, arusaamad ja ravist kinnipidamine määrab suures osas diabeediravi tulemuse,” rääkis ta. Statistika andmetel unustab 20% dia­beetikutest tablette regulaarselt võtta. “Viis protsenti jätab võtmata, kui veresuhkur on liiga kõrge. Kaks protsenti jätab tabletid vahele, kui veresuhkur on madal,” edastas Mitt uuringu tulemusi.

Üks Briti uuring näitas, et makrovaskulaarsete tüsistustega naistest jätsid 45% eri põhjustel süstimisi vahele. USA uuring jällegi tõestas, et 31% diabeetikutest jätab süstimisi vahele või teeb neid vähem. “Sageli jätab süstid tegemata 9% suhkruhaigetest,” tõdes Mitt. Tema sõnul peaks tüsistuste ennetuses suuremat tähelepanu pöörama patsientide koolitusele, teadlikkuse tõstmisele ja söögijärgse glükoosisisalduse kontrollile.

Uuringud on näidanud, et II tüüpi haigestunute edaspidise ravi tulemuslikkus paraneb, kui patsiendile haigestumise alguses selgitatakse haiguse olemust, kulgu, ravi põhimõtteid, võimalikest tüsistustest hoidumist, rääkis ta.
Koolituse saanud patsientide juures on tema sõnul täheldatud, et nad järgivad ravisoovitusi paremini. “Efektiivne kommunikatsioon patsiendi ja meditsiini personali vahel parandab patsiendi arusaamu raviotsustes, raviplaanist kinni pidamist, glükoositaseme mõõtmist veres,” kinnitas Mitt. Varajane ja kõikehõlmav II tüüpi diabeedi ravi ja patsientide koolitus vähendab diabeedist tingitud tüsistuste teket ja parandab elukvaliteeti.

Äripäev
14. December 2015, 11:21
Vaata EST või RUS arhiivi