Rasedus, vitamiinid ja mineraalained

Lapseootel naine peaks mikrotoitainete puudust aegsasti ennetama

Seemneraku ja munaraku kohtumisest saab alguse uus elu. Loode saab vajalikud toitained ja vitamiinid ema kaudu. Naise toitumine enne rasedust, raseduse ajal ja parast sünnitust on tähtis naise heaolu ning loote arengu seisukohalt. Lapseooteajal peab toit olema värske, maitsev, vitamiini- ja mineraalaineterikas, kvaliteetne ja vaheldusrikas.
Multivitamiini- ja mineraalainepreparaadid on näidustatud mikrotoitainete puuduse ennetamiseks ja korrigeerimiseks. Raseduse ja rinnaga toitmise ajal esineb suurenenud mikrotoitainete vajadus ning seetõttu on risk nende puuduse tekkeks nii emal kui ka lapsel. Mikrotoitainete puudus on tõsine oht tervisele eriti raseduse ajal, kuna selle tagajärjel võib kahjustuda loote areng. Soovitav on kasutada mitte üksikuid vitamiine, vaid komplekspreparaate, mis tagab last ootavale emale ohutu, kuid vajaliku koguse vitamiine ja mineraalaineid. Paljud vitamiinid omavad üksteise suhtes ja mineraalainetega koostoimeid, näiteks C-vitamiin vähendab A-vitamiini võimalikku toksilisusust, kaltsium ja tsink soodustavad A-vitamiini imendumist.
Vitamiinid on vajalikud loote ja imiku normaalseks arenguks ja kasvuks, süsivesikute, energia, lipiidide, nukleiinhapete ja valkude moodustumiseks ning ainevahetuseks, samuti aminohapete, kollageeni ja neurotransmitterite sünteesiks.

Enne ja pärast sündi. Lapse organid moodustuvad raseduse esimese 12 nädala vältel. Raseduse edenedes organsüsteemid üksnes täiustuvad.
Foolhapet ehk B9 vitamiini peaks manustama vähemalt kolm kuud enne viljastumist ja jätkama võtmist kuni raseduse esimese trimestri lõpuni. Foolhappe puudus raseduse esimese 12 nädala jooksul võib põhjustada lootel neuraaltoru defekte, selgroolõhe ja seljaaju sopistumise teket, häireid suulae kujunemisel ning enneaegset sünnitust. Erinevate uurimistööde tulemused kinnitavad, et loote neuraaltoru defekti teke on kümme korda kõrgem neil naistel, kelle dieet ei sisalda piisavas koguses foolhapet võrreldes naistega, kes kasutavad lisafoolhapet. Kaasasündinud väärarengute vältimiseks soovitatakse kasutada foolhappe preparaate või foolhapet sisaldavaid multivitamiine. Vajalik kogus on 400–500 µg foolhapet.
Foolhapet soovitatakse võtta eelkõige koos B12 vitamiiniga, aga ka teiste B-grupi vitamiinidega (B1, B2, B5, B6), H- ja C-vitamiiniga, siis on tagatud biokeemiliste ainevahetusprotsesside süsteemne ja efektiivne mõjutamine.B12 vitamiini olemasolu tagab foolhappe imendumise. Pisut suurenenud vajadus tekib raseduse ja imetamise ajal. On oluline loote aju arenguks. Ööpäevane annus on 2–2,6 µg.
Vitamiinid B1 ja B2 on eriti olulised raseduse teisel poolel, kui energiavajadus tõuseb.
A-vitamiini saame loomsest toidust retinoolina, taimsest toidust eelühendite karotenoididena. Vajalik on see platsenta, embrüo ja noore organismi rakkude normaalseks arenguks. A-vitamiini lisatarbimisel peab silmas pidama toiduaineid, milles on kõrge A-vitamiini sisaldus (nt maksatooted), ning ravimeid, mis sisaldavad A-vitamiini, sünteetilisi isomeere isotretinoiin ja etretinaat või beetakaroteeni. Nendel juhtudel on vajalik eriline ettevaatus, kuna suurtes annustes on need ühendid lootele kahjulikud. Raseduse esimese trimestri ajal manustatud A-vitamiini annused üle 3000 mikrogrammi (10 000 rahvusvahelist ühikut ehk RÜd) ööpäevas võivad olla teratogeensed ning põhjustada lootel näo, kõrvade ja südame väärarenguid. Piirnorme ei lubata ületada ka kogu raseduse vältel ja imetamise ajal. Ööpäevane vajadus on 700–770 µg.
D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks. See reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ning mõjutab loote luude ja hammaste arengut. Vajalik kogus on 10 µg ööpäevas. D-vitamiini defitsiit raseduse ajal võib põhjustada imiku väikest sünnikaalu, hüpokaltseemiat neonataalperioodis, väikest kasvukiirust imikul, autoimmuunhaigustesse haigestumise riski tõusu imikul, esimest tüüpi diabeeti haigestumise riski suurenemist lapsel ja looteeas ebapiisava luumassi tekkimist. Sajas grammis lõhes on D-vitamiini 10–13 µg, sajas grammis munas 2 µg.
D-vitamiini lisamanustamisel peab arvesse võtma ka toiduainete tarbimist, mis on kõrge D-vitamiini sisaldusega või selle vitamiiniga rikastatud toiduainete ja jookide tarbimist. Rasedusaegne D-vitamiini üleannustamine võib põhjustada järglastel vaimset mahajäämust, kasvupeetust ja aordi kitsenemist. Raseduse ja imetamise ajal ei tohi ööpäevane annus olla suurem kui 2000 RÜd (50 mikrogrammi) D-vitamiini.

Mineraalained. Last ootavad emad peaksid mineraalainete piisavusele organismis pöörama erilist tähelepanu. Mineraalained on luude ja hammaste põhielemendid ja pehmete kudede olulised koostisosad ning kehavedelike tervise ja närvide elastsuse ja reageerivuse mõjutajad. Rasedatel ja imetavatel emadel on mõnede mineraalainete vajadus suurenenud.
Kaltsium on vajalik lapse luustiku moodustamiseks, see kaitseb raseduse ajal ema luude hõrenemise ja hammaste lagunemise eest. Kaltsiumi vajakajäämist biovedelikes ja pehmetes kudedes tasakaalustatakse luukoest saadud kaltsiumiga, ka raseduse ajal. Lootele vajamineva kaltsiumi puudusel, võtab keha selle ema organismist. Kaltsiumi ööpäevane soovitav kogus on 1000–1300 mg, 100 ml piimas on 120 mg kaltsiumi. Raseduse ja imetamise ajal ei või ööpäevane annus olla suurem kui 2500 mg. Kui tarbida suures koguses kaltsiumi, muutuvad lapse luud rabedaks, suureneb sünnitrauma ja hiljem ka luumurru oht.
Raud on vajalik ema hemoglobiini formeerumiseks, see aitab emal ja lootel verega hapnikku kudedesse transportida. Ööpäevane vajadus on 20–25 mg. Rasedusaegne raua puudus võib põhjustada enneaegse sünnituse või lapsel madala sünnikaalu.
Tsink on oluline rakkude jagunemiseks, rakkude kasvuks ja arenguks, samuti loote neuraaltoru arenguks. Tsink on väga paljude ensüümsüsteemide komponent. Ööpäevane vajadus 10–11 mg. Rasedusaegne iiveldus võib olla B-grupi vitamiinide, eelkõige B6-vitamiini ja tsingi puuduse sümptom.
Magneesiumil on raseduse korral olulised antihüpertensiivne, rahustav, silelihaseid lõõgastav ja ka valuvaigistav toime. Magneesiumi vajadus on tõusnud preeklampsiat ja kõrgvererõhktõbe põdevatel rasedatel. Vähene magneesium organismis võimaldab kaltsiumi ja naatriumi kuhjumist organismis ning see häirib vereringet väikestes arterites, põhjustades omakorda vererõhu tõusu. Magneesiumi vaegus on ohtlik nii emale kui ka lapsele. On leitud, et lastel, kelle emal on olnud magneesiumivaegus, on suur risk insuliiniresistentsuse ja metaboolse sündroomi tekkeks. Magneesiumi puudus võib olla ka loote kasvupeetuse üks põhjus. Ööpäevane vajadus on 300–360 mg.
Paljud uuringud on kinnitanud oomega-3-rasvhapete kasulikkust:
l need toetavad loote aju ja nägemiskeskuse arengut;
l võivad ennetada rasedusega seotud probleeme (nt preeklampsia, enneaegne sünnitegevus);
l mõnede uuringute kohaselt toetavad oomega-3-rasvhapped lapse kognitiivset arengut (intelligentsust) vähemalt kuni neljanda eluaastani.
Eriti olulised on oomega-3-rasvhapped viimasel kolmel raseduskuul ja lapse kolmel esimesel elukuul, kui ajukoes suureneb kiirelt vajalike rasvhapete kogus. Oomega-3-rasvhapped suurendavad lapse kaalu ning pikendavad raseduse kestust. See on oluline rasedale, kel on suurenenud risk enneaegseks sünnituseks.
Enamiku vitamiinidest ja mineraalainetest saame toiduga, kuid tänapäeval võib toiduainete töötlemise ning ebatervisliku toitumise tõttu jääda vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest puudu. Seepärast soovitatakse last ootavatele emadele vitamiinide ja mineraalainete preparaate. Kasutage neid mõistlikult, korraga ühte preparaati, kus ainete kogused on optimaalsed ja ohutud.

Äripäev
15. December 2015, 15:25
Vaata EST või RUS arhiivi