Psoriaas on enam kui nahahaigus

Psoriaas on krooniline põletikuline haigus, mille avaldumist mõjutavad nii pärilikkus kui ka keskkond. Seda põeb 2–3% rahvastikust. Kreeka keeles on psora sügelemine.

Tegemist on süsteemse haigusega, mis tähendab, et põletik on kogu organismis. Kui haigestumine psoriaasi toimub noorelt, on pikaajaline risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse. Oma haiguse kulgu on võimalik muuta. Palju saab ära teha liikumise, toitumise ja elustiili muutusega. Psoriaasi ravivastus sõltub kehakaalust.
Naastuline psoriaas on alati sümmeetriline, seega tekitab kahtluseid, kui laigud on ühepoolsed. Enam on haaratud piirkonnad, mis alluvad traumale: küünarnukid, põlved, taguots. Pustuloosne psoriaas haarab jalatallad ja peopesad. Tekivad mädavillikesed, mis on steriilsed.

Kaasuvad haigused. Erütrodermia on psoriaasi raske erivorm, kus kogu nahk on lööbest haaratud. Selle tekkimist soodustab pikaajaline prednisolooni võtmine psoriaasi korral või kontrollimatu väga tugeva hormoonsalviga määrimine. Õnneks esineb seda vormi tänapäeval harva, sest prednisolooni tabletid ei ole enam psoriaasi valikravim.
Esineb ka küüntepsoriaasi, mille tunnusteks on sõrmkübara- ja õlilaigufenomen küüneplaadil. Vahel tekib raskusi küüntepsoriaasi ja seenhaiguse eristamisel. Ka psoriaasist haaratud küünde võib seen sisse tulla, seega tuleb võtta aeg-ajalt analüüsid ka seentele. Psoriaasi vallandavatest teguritest on esikohal pärilikkus. Järgnevad keskkonnafaktorid, mehaanilised traumad (nt ei soovitata psoriaasihaigetele tätoveeringuid), infektsioonid. Noortel täiskasvanutel pärast angiini põdemist toimub psoriaasi esmas­avaldumine. Stress ja alkoholi liigtarbimine on psoriaasi vallandajaks, samuti kaltsiumipuudus, päikesevaene kliima ja endokriinsed faktorid (puberteet ja menopaus).
Psosriaasihaigetel esineb artriiti ehk liigespõletikku 15–20%, uuringutest on välja tulnud ka kuni 30%. Poriaas toob kaasa depressiooni ning haigetel esineb enam metaboolset sündroomi, st on suurenenud risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse.
Psoriaas jaotatakse raskuse järgi kergeks, mõõdukaks ja raskeks. Kerge variandi korral saab pealemääritava ravimiga suurepäraselt hakkama. Eelkõige kasutatakse kettude eemaldamiseks salitsüüli, rakkude kiire jagunemise peatamiseks D3 vitamiini analoogi ning põletiku vähendamiseks lokaalset steroidi.
Psoriaasihaigetest 20% põevad selle rasket ja mõõdukat vormi. Haigusest on haaratud üle 10% (1% on kämblasuurune ala) nahapinnast. Raviks kasutatakse fototeraapiat ja süsteemset ravi. Valgusravi ehk fototeraapia on UV-ravi, mis üldiselt hästi aitab. Valgusravi on geograafiliselt paljudele kättesaamatu, kuna protseduuril tuleb käia 2–3 korda nädalas.
TÜ Kliinikumi nahahaiguste kliinikus on võimalik saada PUVA (psoraleen+UV) ravi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla nahahaiguste keskuses on PUVA ravi võetud investeeringute plaani. Ravi peab toimuma arsti kontrolli all, kuna kontrollimata ravi võib suurendada nahavähi riski.
Süsteemses ravis on hulk n-ö vanu ravimeid, mis osadel haigetel võivad anda kõrvaltoimed ja patsiendid pole neist väga vaimustatud. Need on metoreksaat, atsitretiin, tsüklosporiin.

Bioloogiline ravi (BR). Eestis on saadaval neli BR-preparaati süstitaval kujul. Piiranguteks nende puhul on, et ei tohi põdeda infektsioonhaigust, näiteks tuberkuloos ja hepatiit peavad olema ravitud ja kuna HIVi ei saa välja ravida, siis BRi kasutada ei saa. Tänu BR-le on haigete hospitaliseerimine vähenenud Euroopa keskustes mõõduka ja raske psoriaasi puhul 80%. Psoriaasiravi kuluefektiivsusest hakati rääkima BRi turule tulekuga seoses: mis on ühiskonnale odavam, kas see, et ta saab ravi ja läheb tööle tagasi või on psoriaasihaige alaravitud ja töövõimetu.
Ambulatoorne ravi lokaalsete ravimitega on mõõduka ja raske psoriaasi puhul kahjuks sageli ebaefektiivne. Statsionaarne ravi on ka ebaefektiivne, kui inimene on depressioonis, lisanduvad alkoholismi probleemid, metaboolne sündroom, töötus, lähedussuhted on häiritud, lisaks põeb psoriaasihaige infektsioonhaigusi ja süsteemset ravi talle määrata ei saa. Eesmärk on, et inimene pöörduks varakult arstile, leiaks endale sobiva tohtri ning teeks temaga koostööd.

Äripäev
15. December 2015, 14:35
Vaata EST või RUS arhiivi