Õiged sukad toetavad veenilaiendi ravimist

Tavaliselt algavad veeniseinte laienemised sääre ja hüppeliigese ümber.
Tavaliselt algavad veeniseinte laienemised sääre ja hüppeliigese ümber.Foto: www.tursekeskus.ee
Eelmises Terviseuudistes alustasime artikliga veenilaiendite ravist. Olgu meenutuseks, et veenilaiendite teke on eelsoodumusega pärilik krooniline haigus, mida esineb mingis vormis kuni 70%-l inimestest ja ühtmoodi nii naistel kui ka meestel (tavaliselt küll hilisemas eas). Tavaliselt algavad veeniseinte laienemised sääre ja hüppeliigese ümber, kuna selle piirkonna veenidele mõjub gravitatsioon kõige tugevamalt.

Kui veenilaiendite hädas inimesel jalutamine, pikalt seismine või istuv töö põhjustab turseid, siis tuleb igapäevaselt enda veenisüsteemi toetada ja kanda surveravi.

Oluline on täpne mõõtmine. Kompressioonravi peab olema mugav ja jalgade raskust, väsimust, turseid vähendav. Siinjuures on ülioluliseks õige toote valik. Kuni meil pole veel nähtavaid veenilaiendeid, sobivad kandmiseks tugisukad. Kui esimesed nahaalused veenide laienemised nähtavale ilmuvad, tuleb edasiste laienemiste pidurdamiseks kanda meditsiinilisi kompressioonsukki või põlvikuid, lisaks skleroteraapiale või kirurgilisele eemaldamisele.
Euroopas kehtiv meditsiiniliste kompressioonklassi toodete standard määrab ära, milline peab olema toodete surve mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast nagu ka vererõhul), selle surve muutumine protsentides, kasutatavad materjalid jne. Kui pakendil on märgitud teksiili kiu paksus (DEN) või mõnedel juhtudel ka mõlemad näitajad, siis on tegemist ikkagi tugisukkadega.
Õige põlviku, suka või sukkpükste mugavuse tagavad esiteks õiged ümbermõõdud ja pikkused. Õige meditsiinilise kompressioonsuka puhul peab jalga mõõtma üheksast kohast. Näiteks liigselt reie ümber pigistav sukk ja liiga lühike sukk ei ole mugav ning tegelikult ei täida ka oma eesmärki.

Seisund määrab surveklassi. Suurim veenide koormus on hüppeliigese ümber, mis on gravitatsiooni arvestades kaugeim punkt südamest ning seetõttu on vajalik, et ka surveravis surve alati väheneks hüppeliigesest kubeme suunas. Selline skeem toetab enam veeniklappide tööd, parandab venoosse vere tagasivoolu, alandab jalgade raskust ning turseid.
Surve valikul peab lähtuma patsiendi seisundist. Näiteks alla 3 mm veenilaiendi puhul piisab surveklassist ccl 1 (18–21 mmHg), paljude suuremate veenilaiendite ja pidevalt turses jalgade puhul ning ka naha pigmentatsiooni korral hüppeliigese ümber on vajalik juba survaklass ccl 2 (23–32 mmHg). Venoossete haavandite ravi põhineb surveklassil ccl 3 (34–46 mmHg). Surveklass ccl 4 (> 49 mmHg) on enamjaolt saavutatav spetsiaalse sidumistehnikaga ja kasutatav lümfiteraapias.
Veenilaiendite korrigeerimise ja tursete korral tuleks kindlasti esmalt pöörduda perearsti ning seejärel vajadusel üld- või veresoontekirurgi poole. Õige surveravi ja tursete käsitlemise puhul aitab lümfispetsialist.

Äripäev
15. December 2015, 14:13
Vaata EST või RUS arhiivi