Nahk peab meeles nii hea kui halva

Ehkki üldjuhul on päike kasulik, teeb selle ületarbimine kaitsmata nahale vaid kurja.
Ehkki üldjuhul on päike kasulik, teeb selle ületarbimine kaitsmata nahale vaid kurja.Foto: Julia-Maria Linna
Liigne päike rikub näo

Pärast kaunist ja päikeselist suve tekitavad paljudele muret nahale tekkinud tumedad kohakesed ehk pigmendilaigud.
Kosmeetilises mõttes on tegemist naha hüperpigmentatsiooniga ehk pigmentaine melaniini ebaühtlase jaotumisega nahas ja liigse kuhjumisega. Tekib ebaühtlane päevitus ja enamasti just nendesse piirkondadesse, kus nahk on saanud liigselt päikesekiirgust või on esinenud lausa päikesepõletus. Tihti tekivad tumepruunid laigud näo keskosale, sarnaluu piirkonda ja lõuale.
Olete ehk isegi täheldanud, et suve lõpul kasutab nii mõnigi tugevamalt katvat jumestuskreemi, mis viitabki soovile pigmentlaike visuaalselt ühtlustada.
Miks tekivad pigmendilaigud?
Tihti seostatakse naistel liigset pigmendi moodustumist suukaudsete rasedusvastaste preparaatide kasutamisega või siis rasedusaegse pigmendi jaotumishäirega. Päevitamisel nahas tekkiv aine melaniin on justkui vahefilter, mis hajutab päikesekiirgust. Just melaniin on “süüdi” selles, et muutume päevitades pruunimaks. Melaniin kaitseb nahka päikesevalguse eest, vältides naharakkude kahjustumist.
Pigmendilaigud tekivad naha päikesekahjustuse tagajärjel.
Enamasti tekivad ebameeldivad pruunid laigud nahale, kui samaaegselt päevitamisega kasutada juba mainitud suukaudseid rasedusvastaseid preparaate, aga ka antibiootikume, hormonaalset ravi või kui päevitatakse hoolimata nahatraumadest (nt põletikud, marrastused, kriimustustused). Eriti ettevaatlikud peaksid päikest võttes olema heleda nahaga inimesed, kuna mida heledam on nahk, seda riskantsem on päevitamine ja suurem hüperpigmentatsiooni risk. Pigmendilaikude tekkimist soodustab ka suitsetamine, kuna nikotiin tekitab naha kuivamist ja kahjustab naha kaitsevõimet.
Mida teha, kui siiski hoolimata ettevaatusabinõudest avastate oma näol ebameeldivad pruunid laigud?
Pigmendilaikudest vabanemine on läbi aegade olnud pika­ajaline protsess. Kui inimene ei soovi, et probleem korduks või võimenduks, tuleb pruunidest laikudest vabanedes edaspidi päikese käes viibides kindlasti kaitsekreeme kasutada.
Pigmendilaikude eemaldamine on problemaatiline kosmeetiline toiming. Isegi väga radikaalsete protseduuridega nagu laserlihvimine ja mehaaniline naha koorimine, on häid tulemusi raske saada.
Seni on üheks tõhusamaks hüperpigmentatsioonivastaseks protseduuriks olnud keemiline koorimine, kus naha pleegitamiseks kasutatakse erinevaid alfahüdroksiidhappeid. Tänapäeval on kosmeetikute arsenali lisandunud ka tõhusad pigmentaine tootmist ja paiknemist nahas reguleerivad ained. Tänu keemilise koorimise käigus kasutatavate ainete happelisele reaktsioonile suudavad need imenduda küllaltki sügavale naha sisse ja seega reguleerida pigmentainet tootvate rakkude tööd. Lisaks sellele eemaldatakse keemiliste koorimiste käigus naha pinnalt liigsarvestunud raku­kiht ja seega muutub nahk koheselt heledamaks, värskemaks ja nooruslikumaks.
Nanoosakesed aitavad toimeaineid transportida
Kosmeetikas on olnud kasutusel rohkelt erinevaid depigmenteerivaid ehk nahka pleegitavaid ja pigmendi moodustumist pidurdavaid aineid. Levinumateks on alfa-arbutiin ja l-arbutiin, aselaiinhape, koji
hape, tiotiinhape ja paljud taimsed ekstraktid. Paraku ei ole paljud tooted andnud positiivset toimet, kuna pigmendi moodustumine nahas toimub küllaltki sügaval (naha pealmise kihi epidermise alumises kihis), kuhu kosmeetilised tooted ei ole suutelised imenduma.
Tänapäevane moodne kosmeetika suudab pigmendilaike vähendada tänu nanotehnoloogia kasutamisele. Nanosoomid on üliväikesed pallikesed, millesse on võimalik n-ö pakendada erinevaid kosmeetilisi toimeaineid.
Sellisel viisil tagatakse toodete tõhusus, sest toimeained imenduvad naha sisse sügavamale ja toimeainete aktiivsus säilib kauem. Tuntud kosmeetikafirmade poolt toodetud nanotehnoloogiline kosmeetika on ohutu, tõhus ja turvaline.

Pigmentlaikude parim ravi on nende vältimine
Kindlasti tuleb meeles pidada, et kuigi päike on meile vajalik tänu energiseerivale ja D-vitamiini tootmist stimuleerivale toimele, tuleb päevitamisega olla ettevaatlik. Igal inimesel on individuaalne päikesetaluvus ehk nn valgustüüp. Mida heledama nahaga inimene on, seda kiiremini tekib päikesepõletus ja seda tugevamaid päikesekaitsekreeme peaks ta kasutama. Liigne päevitamine on otseselt seotud nahavähi kujunemisega. Kahjuks tuleb tõdeda, et igal aastal sureb iseendale põhjustatud nahahaigusesse ehk melanoomi aina rohkem inimesi. Vähiliidu andmetel avastatakse meil aastas pisut üle 1000 nahavähi juhu. Melanoomi uusi haigusjuhte esineb Eestis igal aastal keskmiselt 7 mehel ja 14,5 naisel 100 000 inimese kohta. Kuigi meestel esineb nahavähki poole vähem kui naistel, sureb neid sellesse haigusesse poole rohkem. Selle peamiseks põhjuseks on haiguse liiga hiline avastamine.
Päikesekaitsekreem on vajalik kanda nahale 20 minutit enne päikese kätte minemist, et see jõuaks aktiveeruda. Kaitsekreemi valimisel peaks arvestama, et väiksema kaitsefaktoriga kui SPF15 kreemi ei ole mõtet kasutada, kuna need ei taga piisavat naha kaitset. Ohutu päevitamise tagamiseks on vajalik päeva jooksul kindlasti kaitsekreemi korduvalt nahale määrida. Tänapäevased päikesekaitsekreemid sisaldavad lisaks päikesekaitsefaktorile ka nahka taastavat ja noorendavaid toimeaineid.
Lisaks kaitsekreemidele on nahahoolduses tähtis kasutada sügavniisutavaid ja antioksüdatiivseid tooteid, mis stimuleerivad naha uuenemist ja noorenemist. Hästi hooldatud nahk talub päikesekiirgust paremini ja pigmendilaigud ei teki nii kergesti.
Kahjuks peab meie nahk alati meeles, mida oleme talle pakkunud, nii head kui ka halba.
Nahk mäletab igat liigset päevitamist, mis mitmeid aastaid hiljem võib avalduda ebameeldiva pigmendilaiguna.

Äripäev
15. December 2015, 14:45
Vaata EST või RUS arhiivi