Muutused rindades vajavad arsti pilku

Maret Talk soovitab naistel, kes on leidnud rinnast muutuse, olla aktiivne ja tulla kontrolli ning uuringutele.
Maret Talk soovitab naistel, kes on leidnud rinnast muutuse, olla aktiivne ja tulla kontrolli ning uuringutele.Foto: Marina Pushkar / Postimees / Scanpix
Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloogiakeskuse juht Maret Talk nendib oma intervjuus, et rinnavähk on naiste kõige sagedasem pahaloomuline haigus.

Aastas haigestub maailmas rinnavähki umbes 1,67 miljonit naist. Arenenud maades sureb rinnavähki iga 4.–5. sellesse haigestunud naine. Ehkki rinnavähki ei ole võimalik ennetada, on suur võimalus tänapäevase raviga ellu jääda juhul, kui haigus avastatakse varases staadiumis.

Mida saab naine ise teha, et oma tervist jälgida ehk olla terviseteadlikum?
Naine saab ise peeglist vaadates ja katsudes rindu kontrollida. Suur osa naisi, kes spetsialistide juurde nõu küsima lähevad, on ise leidnud oma rinnas tüki. Arstid soovitavadki naistele ise aktiivselt rindu kord kuus üle katsuda.
Väikseid muutusi rinnakoes ei pruugi esialgu käega katsudes tunda ei naised ise ega ka väljaõppega eriarstid. Meil on olemas rindade röntgenuuring ehk mammograafiline uuring, mille abil saab kogemustega radioloog rinnast avastada mõne millimeetri suuruse vähikolde.
Soovitame naistel, kes on leidnud rinnast muutuse (tükk, tihend, nibu eritus), olla aktiivsed ja tulla kontrolli. Teeme vajadusel uuringud (mammograafia ja/või rinnanärme ultraheliuuringu) ja selgitame, kas see muutus vajab ravi.

Kas rinnavähi sõeluuringust siis ei piisa?
Mammograafilisele sõeluuringule kutsutakse Eestis naisi üleaastase intervalliga vanuses 50–62 eluaastat. Paraku esineb rinnavähki ka noorematel naistel, õnneks alla 30aastastel naistel küll väga harva ehk umbes neli juhtu 100 000 naise kohta aastas. Aga ka vanematel naistel, keda enam Eestis sõeluuringule ei kutsuta, on vähitekke risk jätkuvalt kõrge ja neil tuleks kindlasti rindade kontrolli jätkata.
Euroopa mammograafilise sõeluuringu juhised näevad ette, et naisi tuleks skriinida vähemalt 69. eluaastani. Oleme Eesti rinnavähi diagnostika ja raviga tegelevate eriarstide poolt taotlenud ka Eestis sõel­uuringu sihtgrupi vastavusse viimist vähemalt Euroopa juhistes toodud eagrupiga. Paraku jõudis meieni haigekassa augustikuine otsus, et rinnavähi sõeluuringu sihtgruppi Eestis ei laiendata.
Septembris toimus Amsterdamis üleeuroopaline rinna piltdiagnostika aastakoosolek, kus muu hulgas kuulsime, et mõnel maal on juba esinenud kohtusse pöördumisi, kus naine, kes sõeluuringu sihtgrupist vanuse tõttu on välja jäetud, süüdistab riiki oma kodanike ebavõrdses kohtlemises.
Paljudes Euroopa riikides aga kutsutakse mammograafilisele uuringule ka nooremaid naisi (alates 45. eluaastast). Suurbritannias aga pakutakse igale naisele vanuses üle 70 eluaasta võimalust sõeluuringul käimist jätkata.

Alates millisest vanusest peaks tegema regulaarset rindade palpatsiooni ehk enese kontrolli?
Enese kontrolliga võib alustada juba noores eas. Noortel naistel esineb rindades sagedamini healoomulisi sõlmi ja muutusi, näiteks piirdunud vedeliku kogumid (tsüstid), fibroadenoomid ja rinnakoe põletikud. Ent kindlasti soovitame leitud muutus lasta spetsialistil üle vaadata, et saada kindlustunne, et pole tegemist millegi hullemaga.

Naised on enesevaatluse puhul tihti segaduses, et mis on süütu sõlmeke ja mis on ohtlik moodustis. Millised on rusikareeglid selguse toomiseks?
Tuleb regulaarselt rindu katsuda ja kui leitakse tavakoest erineva tihedusega tükk, on soovitav tulla spetsialisti juurde kontrolli. Ei ole mõistlik oodata ja loota, et ehk kaob sõlm ise ära. Parem kohe aktiivselt tegutseda. Ka verine eritus nibust on ohu märk. Uuringutel selgub, kas muutus vajab ravi.

Kui palju esineb noorte naiste hulgas rinnavähki? Kas see on tõusnud viimaste aastate jooksul?
Eestis ei ole noorte naiste rinnavähki haigestumus viimasel kümnel aastal tõusnud, küll aga on kasvanud haigestumus vanemas eagrupis.

Kas nooremas ja vanemas eas naistel on erinevad rinnavähi riskitegurid?
Rinnavähi riskitegurid on ikka samad, aga nooremas eas kipub rinnavähk käituma agressiivsemalt, esineb rohkem omadustelt kehvema prognoosiga (hormoonretseptor negatiivseid) vähivorme. Paraku ei osata noorel naisel rinnavähki ka alati kahtlustada, sest seda esineb suhteliselt harva ja nii jõuavad need naised sageli küllalt hilja ravile.
Päriliku eelsoodumusega rinnavähki esineb 5–10% haigestumistest. Siia kuuluvad ka positiivse geenimutatsiooniga (BRCA1 ja BRCA2) naised.

Kui on tekkinud kahtlus rinnavähiga seoses, kuhu tuleks pöörduda?
Naine saab pöörduda rinnaarsti (mammokirurgi, onkoloogi) vastuvõtule. Lisaks alustas kaks aastat tagasi PERHi radioloogiakeskuses tööd rinnakabinet, kus nõustajatele saab mure ära rääkida. Teeme vajadusel radioloogilised uuringud ning radioloog võtab vajadusel ka kahtlasest koldest koeproovi. Need patsiendid, kel leitakse edasist ravi vajav muutus, suunatakse kohe edasi raviarstile. Kabineti järjekorrad ei ole pikad. Nii arsti vastuvõtule registreerimiseks kui ka kabinetti pöördumisel kehtib saatekirja nõue. Elukoha piirangut ei ole.

Kui naisel on leitud kahtlane moodustis rinnas, siis millise skeemi järgi asjad edasi liikuma hakkavad?
Mammoloogi vastuvõtule või rinnakabinetti või ka teiste eriarstide juurde jõudnud naised, kellel leitakse rinnanäärmes täpsustamist vajav moodustis, suunatakse enamasti radioloogilisele uuringule. Nooremate (alla 30aastaste) naiste puhul alustame tavaliselt rinna­näärme ultraheliuuringuga, vanematele naistele on esimeseks uuringuks mammograafia. Kui radioloog leiab mammogrammil täpsustamist vajava muutuse, siis teeme neile ka ultraheliuuringu ja vajadusel võtab radioloog ultraheli kontrolli all kahtlastest kolletest koeproovi.
Mammograafia on eriti tundlik meetod vanematel naistel, kelle rinnakude on röntgenkiirtele läbipaistvam. Väga tihedakoelise rinnanäärme tüübi korral võib kahtlane muutus mammograafial jääda rinnakoe varju.
Eelmisel nädalal paigaldati regionaalhaigla radioloogiakeskusesse uus tipptehnoloogiaga varustatud mammograaf, millel on Eestis esimene rinna tomosünteesi lisa­võimalus. Selle uue meetodiga saame teha rinnakoest kihiti pildid. Hiljutised tõenduspõhised uuringud on näidanud, et rinna tomosünteesi abil on võimalik avastada rinnavähki paremini ka tihedate rindade korral. Tänapäevane pilditöötlustehnoloogia võimaldab ka kiirgusdoosi tomosünteesi uuringu korral hoida võrreldava suurusega tavamammograafiaga.
PERHis olime esimesed ka rinna magnetresonantstomo­graafia uuringutega alustamisel 2007. aastal. Seda sensitiivset meetodit kasutame eelkõige enne rinnavähi operatsiooni, et selgitada haiguse täpne ulatus rinnas ja leida kõige optimaalsem operatsiooni meetod. Magnetuuring on täpne meetod ka keemiaravi efekti hindamiseks.
Enne lõikust uurime täpselt järele ka kaenlaaluste lümfi­sõlmede võimaliku haaratuse kasvajast. Selleks kasutame nukleaarmeditsiinis nn valvur­lümfisõlme uuringut. Võimalusel saame sellele uuringule toetudes teha patsiendile säästvama lõikuse kaenla­aluseid lümfisõlmi eemaldamata.
Kasvaja kaugleviku hindamiseks organismis on kasutusel kompuutertomograafia, mida saame teatud juhtudel (näiteks luumetastaaside täpsemaks hindamiseks) kombineerida hübriidkuvamismeetoditega nukleaarmeditsiinis.

Kui naine pole veel sünnitanud või tahab veel lapsi saada, kas see on võimalik pärast rinnavähi diagnoosi?
On võimalik küll. Teadusuuringud on näidanud, et sünnitamine pärast rinnavähi ravi ei halvenda naise prognoosi elule. Ent igal konkreetsel juhul tuleb arvestada ka vähi staadiumi ja teiste konkreetse haigusjuhu prognostiliste faktoritega. Ei saa unustada, et neljandik kuni viiendik rinnavähki haigestunud naistest ei saa raviga terveks.

Äripäev
15. December 2015, 13:58
Vaata EST või RUS arhiivi