Lastel migreeni järjest enam

Peavalu võib esineda ka väikelapsel.
Peavalu võib esineda ka väikelapsel.Foto: pixabay.com
Peavalu levimus on lapseeas 5,9–37,7%, tõustes kooliealistel 40–50%-ni ning noorukitel 80%-ni.

Hiljutised uuringud on näidanud, et pediaatrilise migreeni ja kroonilise migreeni sagedus on tõusutendentsiga. Laste peavalu patofüsioloogia on sarnane täiskasvanute omaga, kuid sümptomid on veel areneva närvisüsteemiga inimesel erinevad ja seda eriti väikelastel. Varane ning efektiivne sekkumine võib ennetada valu progresseerumist ja probleeme edasises elus.
Nagu täiskasvanutel, saab ka laste peavalud jagada primaarseteks ja sekundaarseteks. Et diagnoosida oluliselt sagedamini esinevat primaarset valu, peab eelnevalt välistama sekundaarse peavalu.

Sümptomid. Kuigi peavalu tekkemehhanismid on täiskasvanutel ja lastel sarnased, on diagnoosikriteeriumid veidi erinevad. Mida noorem on laps, seda ebatüüpilisemad on ka sümptomid. Lapseea migreenihoo kestus on lühem, 1–72 tundi ning uneaeg arvatakse hoo sisse. Laste migreen on erinevalt täiskasvanutest enamasti kahepoolne, lokaliseerudes sagedamini frontaalsele ja temporaalsele sagarale. Valu kuklapiirkonnas, mida täiskasvanud peavalu korral sageli mainivad, on lastel ohumärk. Nimelt on kuklavalu korral vajalik välistada tagumise koljuaugu tuumor.
Laste migreeni korral esineb sagedamini visuaalset aurat, hägustunud nägemist, iiveldus, oksendamist, ärrituvust. Samas esineb lastel migreeni episoode harvemini, vähem valuhooge, samuti on neil vähem foto- ja fonofoobiat ning nad kirjeldavad harvemini valu pulseerivana.
Kõige enam on lapse migreeni vallandajaks vahelejäänud eine, ebapiisav uneaeg, kerge peatrauma, stress või stressitaseme langus.

Ravi. Lapse migreeni hooravis on kasutusel paratsetamool 15 mg/kg, ja mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA) ibuprofeen 7,5–10 mg/kg, naprokseen 7,5 mg/kg. Lastel on õnneks MSPVAd migreenihoo kupeerimisel enamasti toimivad, kuid tugeva valu korral on kasutusel ka triptaanid. Kui lapsel esineb 3–4 migreenihoogu kuus, mittemedikamentoossed ravivõtted ja elustiili muutus ei too leevendust, peaks kaaluma preventiivset ravi kestusega vähemalt 6 kuud.
Pingetüüpi peavalu diagnoosikriteeriumid ei erine täiskasvanutest. Ägeda valuhoo raviks on sobilikud paratsetamool ja MSPVA.
Äge peavalu tekib lastel kõige sagedamini ägeda lokaalse infektsiooniga. Korduvad peavalu episoodid on enamasti migreeni- või pingetüüpi peavalu atakid. Peavalul on oluline mõju lapse elule, kuid ka kogu perekonnale. Seetõttu on oluline patsiendi ja tema vanemate nõustamine, hooravi ning vajadusel ka preventiivne ravi. Kui valu progresseerub, sellega kaasnevad muud sümptomid või muutub lapse igapäevane käitumine, on vajalik välistada sekundaarne peavalu.

Kaebused:

Oluline on peavalu kaebuste ajaline kulg

l Isoleeritud äge peavalu episood. Antud peavalu on sagedane palavikuga haiguse korral (sinusiit, farüngiit, keskkõrvapõletik). Ägedat peavalu võib tekitada ka generaliseerunud infektsioon: meningiit, entsefaliit. Laps on uimane, kaebab kaelavalu või on neuroloogilisi sümptomeid. Ägeda peavaluga võib avalduda mürgistus, hüpoglükeemia.
l Äge korduv (episoodiline) peavalu. Siia kuuluvad migreen ja pingetüüpi peavalu.
l Krooniline progresseeruv peavalu. Valu võib olla tingitud intrakraniaalse rõhu tõusust. Võimalikud põhjused on tuumor, hüdrosefaalia, kongenitaalne malformatsioon, vaskulaarne patoloogia.
l Krooniline mitteprogresseeruv peavalu. Krooniline pingetüüpi peavalu, traumajärgne peavalu, depressioon, stress.

Sümptomid:

Millistel puhkudel peaks peavaluga last enam uurima:

l peavaluga kaasnevad infektsiooni sümptomid, lööve;
l igasuguse medikamentoosse ravivastuse puudumine;
l peavalu hommikuti, koos/ilma oksendamiseta;
l öine ärkamine peavalu tõttu;
l valu tugevnemine köhides, ette kummardudes;
l valu progresseerub päevade-nädalatega;
l lisandunud muutused käitumises, isiksuses;
l lapse vanus alla viie eluaasta;
l teadaolev intrakraniaalse patoloogia risk;
l kaasnev neuroloogiline leid.

Migreen:

Lapseea migreeni alla liigitatakse ka episoodilised sündroomid, mis võivad olla seotud migreeniga, mida esineb väga noores eas:

l korduv gastrointestinaalne häire
a) tsüklilise oksendamise sündroom: korduvad oksendamise episoodid, mille vahel on laps täiesti terve;
b) abdominaalne migreen: korduvad 2–72 h kestvad kõhuvalu­episoodid, mis lokaliseeruvad keskkõhtu;
l healoomuline paroksüsmaalne vertiigo: lühiajalised korduvad peapööritused;
l healoomuline paroksüsmaalne tortikollis.
Paljudel antud perioodiliste häiretega lastel kujuneb hiljem välja tüüpiline migreen.

Äripäev
15. December 2015, 14:24
Vaata EST või RUS arhiivi