Kuidas võidelda täidega?

Võitlust täidega peab alustama kiiresti.
Võitlust täidega peab alustama kiiresti.Foto: Andras Kralla
Täi ei vali, kelle pähe ronida. Täidele meeldivad ka puhtad ja hoolitsetud inimesed. Siiski on probleemi täidega paljudel meist endiselt piinlik tunnistada. Tänapäeval võivad täid sigineda mis tahes vanuses ja sotsiaalse staatusega inimesele. Täid võib koju tuua mitte ainult lasteaia- või koolilaps, nende vastikute putukatega võib nakatuda ühissõidukites või isegi tööpostil ka täiskasvanu.

Millal on suurim oht nakatuda täitõppe? Kuigi peatäidega nakatumises ei esine hooajalisi puhanguid (need võivad tekkida igal aastaajal), suureneb nendega kokkupuute oht eriti just suvel ja kooliaasta alguses. Statistika andmetel esineb kõige sagedamini täitõbe 3?11-aastastel lastel. Suvel, kui lapsed veedavad hulgakesi aega laagrites, on täide siginemiseks eriti soodsad tingimused.

Kuidas täid levivad? Täid ei hüppa ega lenda, vaid kanduvad inimeselt inimesele pea- või juuksekontakti kaudu. Samuti teise inimese mütside, sallide, patsikummide, kammide ja harjade kaudu.

Mida me neist parasiitidest teame? Peatäid on väikesed valkjad või helehallid 2?4 mm pikkused tiivutud vereimejad. Täid elavad põhiliselt inimese juustes, kuid intensiivsete paljunejatena võivad nad levida ka näokarvadesse, näiteks kulmudesse, ripsmetesse ja habemesse. Tänu kuuele hästi arenenud konksjale jäsemele kinnituvad nad tugevasti karva külge. Täide lemmikpaigad on meelekohad, kõrvatagused ja kukal, kus nad toituvad verest. Peatäi eluiga on kuni 40 päeva. Täi võib muneda elu jooksul kuni 300 muna ehk tingu. Muna areng kestab ligikaudu nädala, seejärel koorub noor täi ehk nümf, kellest saab ca 10 päeva pärast täiskasvanud, paljunema hakkav isend.

Kuidas täisid ja tinge avastada? Täiskasvanud täid on juustes palja silmaga märgatavad. Täi on umbes seesamiseemne suurune. Alguses on peas ainult paar täid, aga kui nad on seal juba mõnda aega olnud, tekivad ka valged täimunad ehk tingud. Tingud on peanaha lähedal tugevasti juuksekarvale kleepunud nagu pärlid kees.
Juuksekarv kasvab ööpäevas keskmiselt 0,5 mm ja koos sellega liigub ting ? või selle kest, juhul kui munast on juba koorunud uus isend ? koos juuksekarvaga järk-järgult peanahast üha kaugemale. Juukseid laiali lükates võib juuksejuurtel, kõige sagedamini kõrvade taga ja kaelal, näha valkjaid tinge.

Millised on esmased tundemärgid, mille puhul tasub juba murelikuks muutuda? Kõigepealt võib tekkida sügelus kuklas ja kõrvade taga. Peatäi toitub verest ja eritab hammustuskohale vere hüübimist takistavat sülge. Täi imeb inimese verd naha sügavamast kihist (dermisest), kuna ülemises nahakihis verd ei ole. Nii tekib sügelustunne ja inimene hakkab end sügama. Kõige rohkem teevad täid tüli öösiti, kuna see on aeg, mil parasiidid toituvad.

Kas täid võivad olla ohtlikud? Täi iseenesest ohtlik ei ole. Kuid hammustuskohti kratsides haavad saastuvad. Tekib punetus ja haav võib minna mädanema. Sel juhul tuleks kindlasti pöörduda perearsti poole, kes hindab olukorda ja otsustab, kas on vajalik kasutada ravimeid, mis kiirendaks haavade paranemist. Seega tuleks täidega võidelda mitte ainult seepärast, et nad on tüütud ja tekitavad sügelust, vaid ka seetõttu, et nad võivad tekitada infektsioone. Peatäid võivad põhjustada ka kaela ja kõrvataguste piirkondade lümfisõlmede suurenemist.

On teada, et täitõve korral tuleb alustada kiire raviga, kuid sageli ei jätku inimestel tõhusaimate ravimeetodite kohta teadmisi. Mida teha, kui mõnel pereliikmel on täid? Täidega saab võidelda kahel viisil ? kasutades täikammi ja täivastast vahendit. Täikammiga saab täid juustest välja kammida. Kammiga saab eemaldada aga ainult täiskasvanud isendeid, kuna tingud istuvad tugevasti otse juuksejuurtel. Täide ja tingude lõplikuks hävitamiseks tuleb pöörduda apteeki ja küsida täivastast vahendit.

Kas kõik täitõrjevahendid on ühtviisi tõhusad? Siiani kasutati täitõve ravimiseks peamiselt neurotoksilisi ravimeid, mis halvavad täi närvisüsteemi ja täi hukkub. Kuid selliste ravimite puhul on oht, et see on toksiline ka lapsele. Eestis selliseid tooteid apteekides ei müüda.
Tänaseks on kasutatuimad aga dimetikooni sisaldavad täiravimid. Dimetikoon on silikoonõli, millel on pindaktiivsed omadused. Juustesse pihustatud dimetikoon tungib tänu oma füüsikalistele omadustele täi hingamissüsteemi, tõrjub sealt välja õhu ja lämmatab täi. Ühtlasi blokeerib dimetikoon ka tingude ehk täimunade hingeavad, takistades seeläbi muna koorumist ja arenemist peatäiks. Kuna dimetikooni toime on füüsikaline, ei ole ka ohtu, et täid sellega kohaneksid ega alluks ravile.
Tähtis on, et täivastane vahend hävitaks täid ja tingud esimese kasutuskorraga. Tavaliselt ei ole probleemiks täide hävitamine, vaid just tingudest jagu saamine. Kui tingud jäävad ellu, siis 8?9 päeva pärast arenevad neist juba uued täid ja kõik kordub. Seega, kui vahendi kasutusjuhendis on nõue ravi korrata, siis on oht, et tingud selle toimel ei hävi.

Mida teha, et täinakkus ei korduks? Ravi ajal tuleb ära vahetada voodipesu ? eriti padjapüürid, aga ka peakatted ja juuksekummid. Kammid ja juukseharjad tuleb hoolikalt puhastada. Lisaks tuleks pesta kõik riided, mida viimasel kolmel päeval kandnud olete. Kui täidega on nakatunud laps, on soovitav kõik tema plüüsist ja pehmed mänguasjad kotti pakkida ja kolmeks päevaks ära panna. Täid ei suuda toiduta elada üle kolme päeva ja see on piisav aeg selleks, et neid mänguasjadele ei jääks. Oluline on ka kõik nakatunud inimesega kokku puutunud perekonnaliikmed üle kontrollida, eriti siis, kui peres on mitu last. Kui täid saadi koolist või laagrist, tuleb teiste laste vanemaid sellest teavitada, et nad saaksid oma lapsed õigel ajal üle vaadata.
Täitõbi ei piira meie igapäevast elu ? see probleem on üsna hõlpsasti lahendatav, kuid täidega võitlemist peab alustama võimalikult kiiresti.

Äripäev
16. December 2015, 12:50
Vaata EST või RUS arhiivi