Kaaries on kõige enam levinud hambahaigus

Dr Jaroslav Skrut, Nordic Hambakliiniku hambaarst
Dr Jaroslav Skrut, Nordic Hambakliiniku hambaarstFoto:
Kõige sagedasem hamba­arsti poole pöördumise põhjus on hambakaaries ning selle tüsistused. Rahvasuu kutsub hambakaariest lihtsalt hambaauguks.

Kõige sagedasem hamba­arsti poole pöördumise põhjus on hambakaaries ning selle tüsistused. Rahvasuu kutsub hambakaariest lihtsalt hambaauguks.

Kuidas tekib hambakaaries? Hambakaariese teket soodustavad süsivesikuterikas dieet ja bakteriterohke hambakatu
kogunemine hammastel. Kaariese korral toimub hamba kõvakudede ehk hammast väljastpoolt katva kõva ja läikiva emaili ning selle all oleva dentiini keemiline lahustumine. Seda kutsuvad esile happelised ained, mida toodavad suuõõne bakterid süsivesikute lagundamise käigus. Kaariese teke algab katu kogunemisega hammastel. Tavaliselt koguneb katt just seal, kus ei toimu sülje abil hammaste iseeneslikku puhastumist. Sellised kohad on hammaste mälumispinnal olevad lohud, hambavahed ja igemeäärsed alad. Emaili pindmisel kahjustumisel tekib hambale valkjas laik. Järgnevalt tekib emaili pinnale lohk, mis muutub üha sügavamaks. Kaariese edasisel arengul ning tungimisel dentiini tekib pruunika või musta varjundiga hambaauk.

Aktiivne ja peetunud hambakaaries. Iga algav hambakaariese kolle ei arene sügavaks hambaauguks ja mitte iga valkjas või tume täpp hambal ei ole aktiivne hambakaaries. Kui kaaries piirdub emailiga, siis on võimalik peatada selle edasist arengut. Selleks tuleks korraliku puhastamisega piirata katu kogunemist kahjustunud emailil. Koldest jääb alles valkjas laik, mis võib hiljem sootuks kaduda emaili loomuliku kulumise tagajärjel, või pruunikas täpp, mis võibki jääda hamba pinnale alles.

Kuidas kaariest ennetada? Võitluses kaariesega ei piisa üksnes moodsast ravist, oluline on ka kaariese ennetamine. Regulaarne korrektne hammaste puhastamine vähendab oluliselt hambakaariese esinemissagedust. Hambaid tuleks puhastada kaks korda päevas hambaharja ja -pastaga. Harja tuleks hoida hamba pikitelje suhtes umbes 45° nurga all. See võimaldab harjastel pääseda nii hammaste mälumispinnale, põse- ja keelepoolsetele pindadele kui ka igemepiirile. 

Õige hambaharja asend
Õige hambaharja asendFoto:

Hammaste harjamine peaks toimuma edasi-tagasi liigutustega.
Harja valikul tuleb pöörata tähelepanu sellele, et harjased oleksid võimalikult pehmed. Tavaliselt on hambaharja pakendil olemas vastav markeering (nt medium, solf, ultra soft). Jäigad harjased kulutavad tugeval harjamisel liigselt emaili. Olenemata kasutatavast harjast tuleks pöörata tähelepanu harjamise tehnikale ja regulaarsusele. On oluline, et kõik hammaste pinnad saaksid pärast puhastust võimalikult katuvabaks.
Üks kord päevas tuleks lisaks hambaharjale kasutada ka hambaniiti, millega on võimalik eemaldada katt hambavahedest, kuhu hari ei pääse. Hambaniiti tuleks kasutada enne hammaste harjamist, sest niiviisi pääsevad hambapastas sisalduvad remineraliseerivad ained takistamatult hambavahedesse. Hambapasta valikul tuleks veenduda, et see sisaldab ainet, mis soodustab hambaemaili remineralisatsiooni. Tuntuimad remineraliseeriva toimega ühendid on fluoriidid. Tänaseks päevaks on fluoriidega hambapastade soodne toime hammastele leidnud laialdast tunnustust hambaarstiteaduses ning seda on tõestatud mitmes mahukas uuringus. Lisaks fluoriididele on ka muid aineid, millel on emaili remineraliseerivad omadused, näiteks kaltsiumfosfaat-kaseiinfosfopeptiid ja trikaltsiumfosfaat.

Toitumisharjumused. Süsivesikud on peamised toitained, mis soodustavad hamba­kaariese teket. Näiteks inimestel, kellel on kaasasündinud fruktoosi ja sahharoosi talumatus, mistõttu nad ei tarvita neid süsivesikuid, esineb palju vähem hambakaariest kui neil, kes neid süsivesikuid tarvitavad. Tänapäeval arvatakse, et suurimat rolli mängib süsivesikute manustamise sagedus. Seega tuleks tarvitada süsivesikuid vaid suuremate söögikordade ajal ning vältida näksimist söögikordade vahel. Süsivesikuid sisaldab ka enamik karastusjooke, mistõttu on hammaste tervise seisukohalt parim jook vesi. Mitte kõik süsivesikud ei ole hammastele kahjulikud. Näiteks kasesuhkur ehk ksülitool, mis on kevadise kasemahla üks komponent, pärsib kahjulike bakterite kasvu suuõõnes. Ksülitooli lisatakse magustajana närimiskummidesse, imemiskommidesse ja muudesse toiduainetesse.

Regulaarne kontroll. Hambaarsti tuleks külastada vähemalt kaks korda aastas. Niiviisi on võimalik märgata varakult algavat kaariest ning vältida suurte kahjustuste teket. Samuti saab patsient tagasisidet oma suuhügieeni kohta: arst juhib tähelepanu neile piirkondadele, kus katu kogunemine on suurem ning mille puhastamisel tuleks olla hoolikam. Vajadusel võib arst teha ka professionaalset katu eemaldamist kasutades spetsiaalseid instrumente, mida enamikul inimestest kodustes tingimustes ei ole.

Hammaste harjamine edasi-tagasi liigutustega.
Hammaste harjamine edasi-tagasi liigutustega.Foto:
Äripäev
15. December 2015, 14:17
Vaata EST või RUS arhiivi