Ergonoomia aitab ülekoormuse puhul

Spetsialisti juhistega võimlemine aitab leevendada tööst tingitud luu- ja lihaskonna vaevuseid.
Spetsialisti juhistega võimlemine aitab leevendada tööst tingitud luu- ja lihaskonna vaevuseid.Foto: Arno Mikkor
Paljude ametitega kaasnevaks nähtuseks on tööst põhjustatud füüsiline ülekoormus. Nüüdisaegsed ergonoomia ja töötervishoiu võimalused aitaksid paljusid ülekoormusprobleeme lihtsalt tuvastada ja nendega tegeleda. Eestis on ettevõtteid ja asutusi, kus ergonoomilistele töövõimalustele on muljetavaldavat tähelepanu pööratud (nt Lennuliikusteeninduse ASi lennujuhtide töökohad), enamiku tööandjate jaoks on siiski tegemist kaugeks jääva teemaga, millega ennast ei osata seostada.

Oktoobris kolmandat aastat korraldatav ergonoomiakuu juhib teiste töötervishoiuteemade kõrval tähelepanu ka töökoormusele ja ülekoormusele.

Valu ja ebamugavus. Sund­asendites, väsimusseisundis ja kiirete sundliigutustega töötamine põhjustab sageli mitmesuguseid luu- ja lihaskonna vaevuseid (selja-, kaela- ja õlavalu, randmekanalisündroom), mis on üks kõige levinum tööga seotud terviseprobleem. Kuna ülekoormuse tekkimine sõltub kahest faktorist – töökoormusest ja inimese organismi adaptatsioonivõimest füüsilisele tegevusele –, siis on tööst põhjustatud ülekoormus suures osas individuaalne probleem. Individuaalset töökoormust ja luu-lihaskonna ülekoormuse riski saab hinnata subjektiivsete ja objektiivsete meetoditega. Subjektiivsel hindamisel kasutatakse mitmesuguseid küsimustikke, mis iseloomustavad nii füüsilist töökoormust, demograafilisi näitajaid (sugu, vanus) kui ka tööprotsessi psühhosotsiaalset ja organisatsioonilist külge. Objektiivselt saab individuaalset töökoormust ja ülekoormuse riski töötamisel hinnata biomehaaniliste ja füsioloogiliste meetoditega. Need võimaldavad välja selgitada tööliigutuste ja -asendite iseärasused ja füsioloogilise reaktsiooni töökoormusele tööprotsessis, sh väsimusseisundi tekke. Kui Eestis rakendavad biomehaanika võimalusi veel vähesed ettevõtted, siis maailma mastaabis võib rääkida näiteks Fordist, kus biomehaanilisi rakendusuuringuid kasutatakse nii töötajate koormuse reguleerimisel kui ka autosalongide disainimisel.
Eestis viiakse läbi ergonoomia- ja töötervishoiualast uurimistööd ning arendustegevust kolmes ülikoolis – Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Eesti Maaülikoolis. Tartu Ülikoolis on viimastel aastatel läbi viidud hulk uuringuid, mis käsitlesid luu- ja lihaskonna vaevusi meditsiiniõdedel, arvutit kasutatavatel kontoritöötajatel ja supermarketite kassapidajatel ning mille tulemused on publitseeritud rahvusvahelistes ajakirjades.
Enim valu ja diskomforti esineb kassapidajatel ja õdedel alaselja (levimus vastavalt 67% ja 40%) ning kontoritöötajatel kaela piirkonnas (levimus 51%). Seljavaludega meditsiiniõdega viidi läbi uuring, mis näitas, et füsioterapeudi poolt koostatud kaheksanädalase koduvõimlemise tulemusel vähenesid neil oluliselt nii vaevused kui ka suurenes lülisamba liikuvus (painduvus) kaela- ja nimmepiirkonnas ning seljalihase jõud. Seega, kui tööst põhjustatud ülekoormusest tulenevad luu-lihaskonna vaevused on tuvastatud, on võimalik ka sekkuda ning teatud probleemide puhul on juba mõne kuu jooksul võimalik saavutada olukord, kus vaevused vähenevad või kaovad.

Side uurijate ja ettevõtjate vahel võiks olla tugevam. Praegu panustab ettevõtja töötervishoidu põhiliselt tervist edendavate tegevuste kaudu, soodustades töötajal vabal ajal sportimist või ostes pileti spaasse, mis on siiski väga lihtsakoeline lähenemine. Kuigi töötajate spordiharrastuse ja aktiivse puhkamise stimuleerimine on igati tänuväärne tegevus, on viimasel ajal teostatud uuringud näidanud, et näiteks kogu tööpäeva istuv inimene ei kompenseeri täielikult seda negatiivset mõju isegi kolm-neli korda nädalas vabal ajal treenimisega. Istuval töötajal tuleb tööpäeva jooksul teha puhkepause, seista ja liikuda. Viimasel ajal on hakatud uurima ka tööpäeva jooksul treenimise kasulikkust kestvast istumisest tingitud tervisehädade vältimisel ja leevendamisel. Suur abi oleks siinjuures tööfüsioterapeutidest, kelle roll on ülekoormuste ja töötajate luu- ja lihaskonna vaevustega tegelemine.Ühe uuringu järgi oli selliseid spetsialiste Eestis mõni aeg tagasi kümmekonnas ettevõttes. Vajadus füsioterapeutide kaasamiseks tööprotsessi korraldamisel on kindlasti suurem, kuna see aitaks ettevõtetel töötervishoiu ja ergonoomia seisukohast paremini toimida.
Töötervishoiuarstide, tööprotsessi korraldajate ja juhtide ning töötervishoiule spetsialiseerunud füsioterapeutide vahel peaks kindlasti olema rohkem koostööd. Positiivseid eeskujusid võib leida Euroopast (Soome, Rootsis, Saksamaal), aga ka USA-st, kus ergonoomia ja töötervishoiu alane uurimistöö ja arendustegevus on kõrgelt arenenud. Kindlasti oleks füsioterapeutide ja ergonoomide teenuse kasutamisest teatud valdkondades olulist kasu – tööst tingitud luu- ja lihaskonna vaevusi on võimalik suhteliselt lihtsate vahenditega vähendada ning lõppkokkuvõttes parandada kogu ettevõtte funktsioneerimist.

Äripäev
15. December 2015, 14:05
Vaata EST või RUS arhiivi