D-vitamiin kui päikese vitamiin

D-vitamiin pole lihtsalt vitamiin, vaid sel on ka hormooniga sarnaseid omadusi. Uuringud näitavad, et D-vitamiini tuleb võtta pigem rohkem ja julgemalt, kui arvatakse, sõnas Pärna kliiniku juht, reumatoloog Ivo Valter.

D-vitamiini miinimumtase inimese kehas peaks tema sõnul olema 50 nmol/L, kuid soovitatakse 70–110 nmol/L.
Osteoporoosihaigel on D-vitamiini väärtused madalad, tavaline asendusravi on 400–800–1000 toimeühikut (IU) päevas, isegi kuni 2000 IUd päevas. “Kuid need toimeühikud jäävad haigetele väheseks. Lisakasu tekib lihaskonna tugevnemise näol, samuti kukutakse vähem ja tasakaal on parem. Nimekiri haigustest on pikk, mille korral madal tase on leitud,” rääkis ta.
Valter jätkas, et Pärna kliinikus tehti D-vitamiini mõõtmisi 871 naisel, kellel oli osteoporoos või osteopeenia. Keskmine naiste vanus oli 65 aastat, 75% neist oli väljakujunenud osteoporoosiga. Raviks anti neile 400–800 IUd päevas ja aasta pärast korrati sajal patsiendil mõõtmisi.
“Üle poolte haigetest ei olnud enne kaltsiumi ja vitamiini D tarvitanud. Osteoporoosihaigetel oli keskmine näit aasta pärast 55 nmol/L ja osteopeeniahaigetel 63 nmol/L,” võttis Pärna uuringutulemused kokku. “Kriitiliselt madal vitamiini D tase (Eriti madal D-vitamiini keskmine oli üle 80aastastel haigete grupil, kellel see oli 40 nmol/L. “Neil peaks olema minimaalne asendusdoos 2000 ühikut päevas. Tasub meeles pidada, et vanemas eas D-vitamiini imendumine halveneb,” rääkis Valter. “See jutt, et käin suvilas ja päevitan, ei maksa midagi, kuna 2–3 kuud päikest ei aita olukorda parandada aasta lõikes.” Tema hinnangul võivad eakad inimesed suvel D-vitamiini doosi siiski vähendada.
“Keskmine sissevõetud määr eakatel meie uuringus oli 600 toimeühikut päevas ja tõus oli neil keskmiselt 15 nmol/L,” täpsustas Valter. Kuid viiendikul see tema sõnul ikkagi ei aidanud. Seega võis teha järelduse, et 600 toimeühikut päevas oma tööd ära ei tee. “Eesmärgini 80 nmol/L jaoks ilmselgelt mitte. Seega 800 toimeühikut päevas oleks miinimum, aga 1600–2000 TÜ võiks olla paljudele vajalik asendusravi,” rõhutas reumatoloog.
Seosed vähitekke riskiga
Kaltsiumi ja D-vitamiini kasutamisel võib väheneda vähki haigestumine (Lappe JM, et al, Am J Clin Nutr. 2007 Jun; 85(6):1586–91), jätkas Valter. Vähitekke riski hindamiseks on abi randomiseeritud uuringust 2007. aastal, kus osa patsiente said 1000 toimeühikut D-vitamiini. Kaasatud oli 1179 tervet postmenopausaalset naist vanuses >55 a. D-vitamiini kasutamine vähendas oluliselt nende vähiriski teket nelja aasta jooksul, resümeeris Ivo Valter.
Luupusehaigete puhul oli uuringus üle 200 patsiendi ja neil, kes said 2000 toimeühikut päevas, haiguse ilmingud oluliselt vähenesid.
“Samas USAs on soovitused suhteliselt tagasihoidlikumad, ehkki ka seal on ülemine piir juba mitte 2000 toimeühikut, vaid 4000 – kuid tavaliste tervete inimeste jaoks nad ülempiiri pole muutnud. Andmeid selleks veel napib,” jätkas Valter.
D-vitamiini saamiseks kalast tuleb süüa pigem heeringat, sardiini, makrelli, kalamaksaõli, mitte lõhet, kus on vaid 200 toimeühikut 100 g kohta. “Rapsiõlist korralikku doosi kätte ei saa, see on marketingitoode ravi mõttes,” lisas Valter. Küll on aga tema sõnul lastele hea pakkuda D-vitamiiniga hommikusöögihelbeid, sellest on natuke kasu.
“Nädal aega lõunapäikese all samuti ei aita, sest ühes päevas ei toodeta rohkem D-vitamiini kui 20 000 ühikut,” lausus ta. Eestis kestab nn D-vitamiini talv oktoobrist aprillini – tuleb lisa otsida. “Solaariumis käijatele võiks öelda, et seda samuti D-vitamiini allikana soovitada ei saa, ei tohigi,” sõnas Valter.

Äripäev
15. December 2015, 14:58

Kuidas sügis Teid mõjutab?

  • Jään uniseks
    38%
    38%
  • Tunnen sügismasendust
    41%
    41%
  • Sügis teeb mind rõõmsaks
    10%
    10%
  • Mind ei mõjuta kuidagi
    11%
    11%
Vaata EST või RUS arhiivi