Ärev ja kiire elu nõuab südamelt paraku lõivu

Vahelöögid võivad tulla ka valest elustiilist

Ida-Tallinna Keskhaigla kardio­loogi Rein Vahisalu 19. juuni tööpäeva kaks viimast patsienti on noored mehed, 20–30aastased ja väliselt heas vormis. Aga...
“Selliseid patsiente on mul iga päev vähemalt kaks,” ütleb Vahisalu ja lisab, et meessugu on muutunud oma südame heaolu suhtes ärevaks ja kardioloogi kontrolli ja konsultatsiooni tullakse juba esimese kahtlase südamepistega, ehkki tegelikult võiks taolist nõustamist anda pere­meditsiin.
“Tihti on nii, et perearsti ei peeta millekski ja patsient tahab kohe kardioloogi juurde saada,” ütleb teenekas südamearst. Kardioloogi vastuvõtule ei peaks siiski tulema mõne üksiku vahelöögi või torke pärast südame piirkonnas, sest selliste kaebuste puhul on esmane nõustaja ikka perearst, kes saab tema sõnul sama moodi selgitada, et kui tekkinud vahelöögid on üksikud, tuleks jälgida hoolsamalt oma elustiili ja tervisekäitumist.
Vahelöökidel on põhjused
“Kui eelneval päeval on olnud näiteks raske koosolek, keegi pahandas või on midagi ebameeldivat ees paari päeva pärast, siis neid vahelööke võib tulla ka kümme ja see on kõik normaalne selles olukorras,” kinnitab kardioloog. “Inimene rahuneb ja talle ei ole vaja ööpäevaks Holter-aparaati peale,” ütleb ta. Pahatihti võib patsient uuringule suunamist tõlgendada kui reaalset ohtu, et midagi tõsist on lahti.
“Põhjendamatud uuringud muudavad pikaks ka järjekorrad, aparaat on kogu aeg hõivatud ja see, kel seda vaja, kel on süda rütmist väljas, talle uuringuvahendit ei jagu,” jagab Vahisalu.
Põhjuseid, miks üksikud ekstrasüstolid ka täiesti tervel noorel inimesel tekkida võivad, on kardioloogi sõnul hulga. Neile jälile jõudmiseks tuleb patsiendiga kõnelda, õigeid küsimusi esitada. Tihti kogeb kardioloog näiteks, et mõnel, kel pisted rinnus, on abiks, kui igapäevast treeningkoormust vähemaks võtta. “Tuleb näiteks minu juurde rattur, kes hoolega trenni teeb ja kurdab, et tal on halb olla ja vaja südant kontrollida. Mina ütlen, et võtke 20% mahtu ja intensiivsust vähemaks ja vaadake, mis saab,” ütleb arst. “Treeningkoormus tuleb alati valida vastavalt oma n-ö materjalile.”
Samamoodi on sagenenud südamega kimpus olevad noored. “Vesipiibud, energiajoogid, mokatubakad – see teeb kõik pulsi kiireks,” rõhutab arst. Tihti ei oska noor inimene kardioloogile ka selgitada, mis kiire pulsi põhjuseks võib olla, sest mainitud mõjuaineid ei peeta kahjulikuks. “Mõni paneb ka pahaks, et mis sa urgitsed, kui ma hakkan talle n-ö keemia anamneesi tegema,” lisab ta.
“Mõne puhul tuleb urgitsemise tulemusena see põhjus välja ka, mõni sportlane poetab, et tegi 60 km iga päev rattaga, aga kohe ta seda ei tunnista,” räägib kardioloog.
Kuidas siis ikkagi on, kas pistesse rinnus tuleks suhtuda tõsiselt või pigem võtta vabalt? “Muidugi, me suhtume kõikidesse kaebustesse tõsiselt,” rõhutab kardioloog. “Osa neist ekstrasüstolitest on lihtsalt healoomulised ja üksikuid torkeid ei ole vaja tähele panna – karasta ja tee trenni normaalselt ja see probleem kaob ise ära,” selgitab ta. See on tema sõnul aga just see kontingent, kellega võiks perearst tegeleda, et ei tuldaks kardioloogi juurde küsimustega, millele on perearsti vastused olemas.
Kes veel kardioloogide juurde tihti satuvad ja kellega võiks tegeleda peremeditsiin, on kõrge kolesterooliga jm riski­faktoritega patsiendid. Sellel ajal, kui kardioloog manitseb suitsetamisest loobuma, tegeleb ennetustööga, venib järje­kord kardioloogi vastuvõtule üha pikemaks. Vahisalu hinnangul võiks esmase ennetusega tegeleda senisest rohkem ka haridussüsteem, sest pole haruldane, kus veel põhikoolis õppivad lapsed tarvitavad alkoholi, tubakast rääkimata.
“Nende kõrval on aga see osa patsiente, kes matab oma kaebused endasse, varjab, käib tööl edasi ja mõtleb, et see läheb üle. Asi aga süveneb ja nii on infarkte maha magatud küll,” möönab ta.
Ärevus koormab südant
Vahisalu kogemus näitab, et praegu kipuvad paljud südamehädad tekkima valest elustiilist ja valest elukorraldusest. Elatakse kiirelt ja pealiskaudselt. “Ma olen inimesi suunanud arstikabinetist ujulasse, teatrisse, perega koos välja,” loetleb ta. “Pereliikmed ei tunnegi üksteist enam, sest kõik rabavad eraldi ja inimestevahelised suhted on muutunud.”
Kiiruse ja tehnika pealetungimine jätab üha enam varju vanaaegsed pehmed väärtused, nagu Vahisalu ise ütleb: südamlikkus, ustavus, kohusetunne. Äreva elu ja kasvava tempoga süda aga toime ei tule.
Vahisalu meenutab, et vanasti olid klapirikked kardioloogi leib, neid ikka jagus, täpsemalt reumaatilised südame klapirikked, mis tulenesid tavaliselt sellest, et lapseeas põetud sarlakid, leetrid, mumps andsid pahatihti südameklappidele eluaegse põntsu.
Praegu näevad kardioloogid ja reumatoloogid aga, et n-ö ehe reuma on praktiliselt kadunud. “Praegu ei näe me enam seda õitsvat reumaatilist põlvelihast, millega kunagi võimlemisest vabastati, sest käia ei saanud, ja mis pani lonkama,” meenutab arst. Öeldakse, et reuma lakub liigeseid, aga närib südant.
Loodus tühja kohta ei salli ja nende asemele valgub funktsionaalne kontingent, nagu kardioloog neid nimetab. Teisisõnu – rasked südamehaigused on vähenemistendentsiga ja peale on tulnud uued ehk kohanemishaigused. Viimaste alla käivad näiteks südame rütmihäired, stressiilmingud jne. “Inimene ei kohane selle kiire eluga, rabelemisega – inimese bioloogia on sama, loodus ei ole südamele kahjuks midagi juurde teinud ajaga, mõnd lisamootorit, ja peab endisel moel läbi ajama,” ütleb ta.
Moodne patsient on tark – ta on internetist lugenud kõike ja tihti tuleb ta kardioloogi kabinetis maha rahustada. “Ütlen, et võta nüüd neist neljast variandist, mis sa arvad, et sul viga on, üks välja ja arutame seda,” räägib arst. Sellised vestlused võtavad muidugi aega, mida eriarstil on esmasele patsiendile teadupärast 20 minutit. Vahisalu ütleb, et kogemus muudab arsti küll kiiremaks ja üldjuhul on need 20 minutit piisav aeg, aga erandeid jagub.
“Tänagi oli kaks patsienti järjest, neist üks oli esmane, kelle paberitega tutvumine, järjekorda panemine ja vestlus võttis mul 40 minutit, sealjuures ta ise segas pidevalt rohkem, kui aitas,” räägib ta. Enam kui pooletunnine visiit aga tähendab seda, et järjekord kabineti ukse taga kasvab ja vähemalt kolm patsienti ootavad seal närviliselt juba oma aega.
Kiire elu on toonud üha enam kaasa ärevuse ja unetuse. Vahisalu ütleb, et unehäired on väga tõsine probleem, millega puutub kokku ka kardioloogias.
Ta selgitab, et stress võtab ära kolm kõige tundlikumat rütmi: unerütm, söögi­isurütm ja südamerütm. Rahustid on tänapäeva inimese jaoks justkui toidulisandid, mida raskematel aegadel harrastatakse. “Mina leian, et uurimata unehäirete põhjusi rahusteid määrata ei ole õige,” ütleb Vahisalu. “Uinutite toime on erinev, nende määramiseks peaks teadma unefaase jne.”
Kardioloogi hinnangul on mõjusaim uinuti see, kui õhtul enne magama minemist õue minna ja püüda end füüsiliselt väsitada (kui seda päeval tehtud ei ole). “Kui päevane stress on peal, siis on selge, et uni ei tulegi,” lisab ta.

Äripäev
15. December 2015, 14:29
Vaata EST või RUS arhiivi