21. sajandi infektsioonid

Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi juhataja professor Irja Lutsari kinnitusel on infektsioonhaiguste arv maailmas vähenenud, sealhulgas ka Eestis.

“Näiteks läkaköhasse haigestumine on oluliselt langenud võrreldes vaktsineerimis-eelse ajaga, sama käib difteeria kohta,” rääkis ta. Suured muutused toimusid 20. sajandil, kuid mis juhtub sel sajandil, on raske öelda. “Öeldakse, et 20. sajandi suurim ime oli televisioon ja selle järel tulid antibiootikumid (AB),” lisas ta.
AB ja vaktsiinid mängisid infektsioonhaiguste vähenemisel olulist rolli. “21. saj sõltub kõik meid ümbritsevast,” kinnitas Lutsar. Järjest suureneb inimeste ümberpaiknemine, nii turismi kui ka migratsiooni tõttu. Meditsiin muutub ühe võimsamaks, nii diagnostika kui ka intensiivravi tõhustuvad, pahaloomuliste kasvajate ravi on oluliselt paranenud, organite, tüvede, geenide ja tüvirakkude siirdamine on samm-sammult edenemas, lootused on juba kudede siirdamisele. Lääne ühiskond vananeb, see on ka selge, jätkas professor. Arvatakse, et Inglis­maal kustutab aastal 2050 vähemalt 30% eelmisel sajandil sündinud inimestest oma saja-­aastasel sünnipäeval tordilt küünlad.
Eesti juhib HIVi infektsiooniga värskelt diagnoositute edetabelit, kuid seegi graafik liigub allapoole. On uusi ravimeid. Veel paremini on kontrolli alla saadud C-hepatiit, rääkis Lutsar. Mõlemad on n-ö uued haigused, mida 19. sajandil ei eksisteerinud. Nii need kui ka enamik viirusinfektsioone pärinevad loomadelt. Nii HIV kui ka C-hepatiit tulid inimkonna hulka 20. sajandil. “C-hepatiidi levikut seostatakse meditsiini arenguga, näiteks ei tehtud varem plasmaülekandeid, millega see levib,” rääkis ta.
Oma rolli mängib infektsioonhaiguste juures professori sõnul globaalne soojenemine. Külmas kliimas hakkab tekkima haigusi, mis muidu elavad troopilises piirkonnas. Näiteks denge-palavik, Lääne-Niiluse entsefeliit (levib sääskedega). Denge-palaviku kohalikke puhanguid on esinenud juba Kreekas ja Itaalias. “Lennukitega ei reisi ainult inimesed, vaid ka sääsed ja kärbsed ning koos inimestega erinevad mikroorganismid. Lääne-Niiluse entsefaliit on USAs juba kõige sagedasem viiruslik entsefaliit,” lausus Lutsar.
Immigratsiooniga kaasneb linnade suurenemine. “Omaette nähtus on ülerahvastatus. Arvatakse, et 2030 elab kaks kolmandikku maailma elanikest suurlinnades ja turistide hulk on kaks miljardit aastas, neist pooled lähevad Euroopasse,” tõdes Lutsar. Järjest suureneb ka reiside arv Aasiasse. Sagedamini tuuakse sealt kaasa malaaria ja lisaks muid troopilisi haigusi ja terve hulk kõhu­lahtisusega kulgevaid haigusi. On veel SARS, MERS ning suured noroviiruse puhangud kruiisilaevadel. “Antibiootikumresistentsed viirused on levinud lääneriikidesse,” sõnas Lutsar.
Suurlinnades tekivad vee- ja kanalisatsiooniprobleemid. Eestis puhta vee puudus õnneks murekoht veel ei ole. “Üldiselt on migrandid vaesemad ja lepivad kehvemate töötingimustega ja neil on halvem ligi­pääs arstiabile. Niisiis sel sajandil ei kao tuberkuloos ja seksuaalinfektsioonid ega ka HIV,” ennustas Lutsar.
Ka moodne meditsiin põhjustab tema sõnul haigusi: antibiootikumide resistentsus tekib nende ülekasutamisest. “Haiglakeskkonnas tekitatud pneumooniat poleks, kui poleks ventilaatoreid,” sõnas ta. Oluliselt tõuseb immuunpuudulikkusega haigete arv. Tundmatute viiruste ülekanne vere ja selle komponentidega. Uute antibiootikumide tulek väheneb, viimased täiesti uue põhimõttega antibiootikumid tulid turule 70ndatel,” lisas Lutsar.

Äripäev
15. December 2015, 15:59
Vaata EST või RUS arhiivi