Suur hulk diabeetikuid kaotab nägemisvõime

vad regulaarselt kontrollima veresuhkrut. Silmade kontrollimisele pööratakse vähem tähelepanu.
vad regulaarselt kontrollima veresuhkrut. Silmade kontrollimisele pööratakse vähem tähelepanu.Foto: Erik Prozes
Vaatamata viimase aja saavutustele enamiku diabeediga seonduvate nägemisprobleemide ennetuses ja ravis näitavad hiljutise uuringu tulemused, et alla poole ameeriklastest, kelle nägemist diabeet on kahjustanud, on selle haiguse ja nägemisprobleemide vahelisest seosest teadlikud. Üksnes kuus inimest kümnest oli lasknud oma silmi uuringule eelnenud aasta jooksul täies ulatuses kontrollida.

Uuring, mida kirjeldati internetiväljaandes JAMA Ophthalmology, näitas ühtlasi, et peaaegu pooled nägemisprobleemidega diabeetikutest ei olnud sama perioodi jooksul nende haigusega tegelevaid arste külastanud.
Kõrge veresuhkru tase, mis on seotud kontrollile allumatu diabeediga, võib kahjustada tillukesi veresooni võrkkestas, silma tagaseina vooderdavas valgustundlikus koes. See võib põhjustada nõrka verevarustust või vedelike lekkimist nendest veresoontest, mis toob kaasa võrkkesta paistetuse. Haigus, mida nimetatakse diabeedist tingitud makulaarseks ödeemiks, võib nõrgestada tsentraalnägemist ja võimet näha detailseid kujutisi, nagu näiteks kellegi teise nägu. Aasta või pikema aja jooksul ravimata jäetud makulaarne ödeem võib kaasa tuua püsiva nägemisvõime kaotuse.
“Tervishoiuteenuseid osutava riigina oleme me suutnud kahetsusväärselt nõrgal tasemel selgitada oma diabeetikutest patsientidele, et nende haigus võib nägemisele laastavalt mõjuda,” märgib uuringut juhtinud Neil M. Bressler, M.D., Johns Hopkinsi Ülikooli meditsiinikooli oftalmoloogiaprofessor, ja Johns Hopkins, Wilmeri Silmainstituudi võrkkestaosakonna juhataja. “Mida varem me diabeedist tingitud silmahaigusele jaole saame, seda suurem on tõenäosus, et me suudame aidata patsientidel head nägemisvõimet säilitada. Uuring näitab selgelt, kui palju tuleb meil veel vaeva näha, et inimesi sellest probleemist teavitada.”

Diagnoosiga on kiire
Diabeetikutel esineb vähemalt 10%line risk diabeedist tingitud makulaarse ödeemi väljakujunemiseks nende eluajal, ning hinnangute kohaselt on Ameerika Ühendriikides ligi­kaudu 745 000 diabeetikul tekkinud paistetus maakulis, võrkkesta keskosas.
Veel hiljuti kaotas 15% patsientidest, kellel haigus välja kujunes ja kes said selle tõrjumiseks standardset laserravi, ikkagi nägemisvõime. Nüüd on Bressleri sõnul silma süstitavad ravimid aidanud paistetust alandada ja vähendada nägemisvõime kaotuse riski vähem kui viie protsendini. Ravi tulemusena leiavad pooled patsientidest, et nende nägemine on paranenud, mis muudab kiire diagnoosi kriitiliselt tähtsaks.
Uuringu jaoks kasutas Johns Hopkinsi Ülikooli juhitud teadlaste meeskond andmeid, mis olid kogutud aastatel 2005 kuni 2008 ameeriklastelt, kes osalesid riiklikus tervise ja toitumise uuringus (NHANES). 798 üle 40aastase inimese hulgas, kellel oli nende endi sõnul diagnoositud teist tüüpi diabeet ja teostatud võrkkesta kontroll, esines 48 isikul dia­beedist tingitud makulaarne ödeem ning neilt küsiti uuringu käigus, kas arst oli neile diabeedi ja nägemisprobleemide vahelisest seosest rääkinud (44,7% oli). Samuti küsiti neilt, kas nad olid eelmise aasta jooksul diabeedi tõttu tervishoiuasutusse pöördunud (46,7% oli) ning kas neile oli tehtud eelmisel aastal silmauuring, sealhulgas pupillide laiendamine (59,7% oli). Ligikaudu 30%-l dia­beedist tingitud makulaarse ödeemiga isikutest oli juba välja kujunenud haigusega seonduv nägemisvõime halvenemine.

Suurim mure teadmatus
Bressleri sõnul ei külasta mõned inimesed silmaarste või dia­beedispetsialiste ravikindlustuse puudumise tõttu. Ta lisab, et peamiseks probleemiks on tõenäoliselt teadmatus kaasnevatest riskidest ning enamikku inimestest pole tõenäoliselt suunatud silmaarstide juurde, kes suudaksid kiiresti võrkkesta seisundi kindlaks teha. Bressler sõnul saab nüüd, kui probleemi ulatus on teada, töötada välja strateegiaid, mis käsitleks patsientide teavitamisega, eriarstiabi kättesaadavusega ja kuludega seotud küsimusi.

Äripäev
17. December 2015, 11:26
Vaata EST või RUS arhiivi