Läbilöögivalu ja selle ravivõimalused

Läbilöögivalu esineb 60–80%-l vähihaigetest.
Läbilöögivalu esineb 60–80%-l vähihaigetest.Foto: pixabay.com
Vähihaigetel esineval läbilöögivalul on äge algus, kestus lühike ning valu ise­­loom väga varieeriv. Statistiliselt on erinevate allikate alusel läbilöögivaluga kimpus 60–80% vähiga haigetest.

Kuni 90% vähihaigetest kogevad haiguse mingis etapis valu. Sellest valust 70% on seotud kasvaja endaga (nt luumetastaasid, närvikompressioon või infiltratsioon jne), 25% tuleneb ravist (operatsiooni-, kemoteraapia- või kiiritusravijärgne valu) ning ülejäänud moodustab valu, mis pole kasvajaga seotud.

Valud jaotatakse ajakriteeriumi järgi ägedaks, krooniliseks ja läbimurde- ehk läbilöögivaluks.

Ägedal valul on äkiline algus ning ravitakse valu põhjuseid. Krooniliseks valuks peetakse üle kolme kuu kestvat valu, kuigi alguse aeg võib olla ebamäärane. Vähiga valu leevendamisel järgitakse koheselt kroonilise valu raviprintsiipe eirates kolme kuu printsiipi. Krooniline valu tingib tüsistusi ning ravitakse nii valu põhjust kui ka tüsistusi. Kui kroonilise valuga haigel on valu 12 ja enam tundi ööpäevas, peaks ta saama skeemi alusel regulaarselt pikatoimelisi valu­vaigisteid.

Vähihaigetel esineval läbi­löögivalul on samuti äge algus, kestus on lühike ning valu iseloom võib olla väga varieeriv. Vähihaigete baasvalu on olemuselt algusest peale krooniline valu ja läbilöögivalust räägitakse ainult kroonilise valu taustal, kus äkiline valu lööb läbi ravimitega kontrollitud taustavalust. Läbimurdev valu­hoog võib kesta mõned minutid või paar tundi, kauem kestva valu puhul pole enam tegemist läbilöögivaluga.

Mitmeid klassifikatsioone
Läbilöögivalu klassifikatsioone on mitmeid, kuid kõige sagedamini jaotatakse see kolmeks: 1) nn stiimulsõltuv läbi­löögivalu – konkreetsest tegevusest vallanduv valu, kus on teada, milline liigutus valu põhjustab (näiteks püsti tõusmine); 2) nn stiimulsõltumatu läbilöögivalu – spontaanne valu, mille puhul ei ole teada vallandav faktor; 3) doosilõpuvalu, mis tekib enne uue baasravimidoosi võtmist. Kolmanda kategooria sõnastus on mõnes mõttes vaieldav, kuna igale kordusdoosile eelnev valu võib ennemini viidata ebapiisavale baasdoosile, mis õiges koguses peaks mõjuma vastavalt farmako­kineetikale kas 12, 24 või 72 tundi.

Läbilöögivalu leevendamiseks ette nähtud ravimid peaksid olema võimalikult kiiretoimelised ja mõjuma lühiajaliselt. Siiani oli Eestis kasutusel ainult morfiini lühitoimeline tablett, kuid selle mõjuma hakkamise aeg on üsna pikk – 20–30 minutit. Morfiinile kui valuvaigistile on tänaseks lisandunud erinevad fentanüüli manustamise variandid: keelealune tablett, põse limaskestalt imenduv tablett, intranasaalne variant. Need ravimid (v.a intra­nasaalne, mille pakkumine Eestis on lõpetatud – toim) on Eestis vähihaigetele saadaval haigekassa 100%-lise soodustusega ning toimivad ideaalilähedaselt – hakkavad mõjuma kuni 10 minutiga ning toime kestab mõned tunnid.

Neli episoodi ööpäevas
Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et normaalseks peetakse kuni nelja läbilöögivalu episoodi ööpäevas. Rohkemate juhtude puhul tuleks üle vaadata haige valuravi baasdoos ning kaaluda selle tõstmist. Tihti pole võimalik seda teha, kuna suurem kogus ravimeid võib muuta haige pidevalt uimaseks. Kui tegemist on nn stiimulsõltuva läbilöögivaluga, on abiks see, kui lühitoimeline ravim võetakse pisut enne valu vallandavate liigutuste tegemist. Näiteks lülisamba metastaasidega vähi­haigetel tekib läbilöögivalu tihti lihtsalt toolilt tõusmisel. Ka näiteks voodihaigetel, keda on vaja pesemiseks tõsta või liigutada. Mõlemal juhul tuleks läbilöögivalu ravim sisse võtta enne valu vallandavat liigutust, et võimalik läbilöögivalu oleks juba eos alla surutud.

Spontaansete valuhoogudega pole paraku midagi ette võtta, neid pole võimalik ennetada. Kõigile vähihaigetele, kellele on välja kirjutatud pikatoimeliste valuravimite skeem, tuleks paanika ennetamiseks selgitada, et ravimitest hoolimata võivad siiski esineda valuhood. Samuti tuleks kindlasti rääkida, et läbilöögivalu võib olla ka põhivalust erinev. Läbilöögivalu episoode võib esineda mitu korda päevas või otse vastupidi – mitmeid päevi pole ühtegi valuhoogu. Kui haigel see info puudub, võib kergesti tekkida paanika, õudus, hirm valu ees, kutsutakse välja kiirabi.

Alati peaks läbilöögivalu kirjeldanud haigel olema käepärast nn kiirabirohi, mida äkilise valu korral võtta. Valuravi alustatakse tavaliselt nõrkade opioididega vastavalt valutrepile (vt ülal). Kui nõrgemad pikatoimelised ravimid ennast ammendavad ja valu ei leevenda, liigutakse raviskeemis tugevamale opioidile. Siiski tuleb meeles pidada, et kõik raviskeemid on ääretult individuaalsed. Kui haigusloos selliseid valuhoogusid kirjeldatud pole, siis ei pruugi lühitoimelise ravimi välja kirjutamine kohe vajalik olla. Samas on teada, et näiteks lülisamba metastaasidega vähihaiged vajavad põhiskeemi juurde ca 100% juhtudest ka lühitoimelist ravimit. Statistiliselt on erinevate allikate alusel läbilöögivaluga kimpus 60–80% vähiga haigetest.

Stiimulsõltumatute valusööstude põhjuseid on võimalik ainult aimata. Mõnikord saame oletada üht-teist kasvaja metastaaside asukoha järgi. Spekulatsioone on ka välisfaktorite mõjudest: õhurõhk, õhuniiskus jne. Igapäevatöös võib näha, kuidas raskelt haigete valu tugevus ja üldine enesetunne on sama raviskeemi juures päeviti väga erinev. Palliatiivse ravi skeeme tuleb mõnikord muuta mitu korda nädalas.
Eestis on palliatiivse ravi koha pealt probleemiks kehv tugivõrgustik ning vähene haritus valu­ravi koha pealt. Haiglast lahkunud patsient jääb enamasti perearsti hoole alla.

Äripäev
16. December 2015, 11:51
Vaata EST või RUS arhiivi