Imikute gaasivalud

Kui lutis olev auk on liiga suur,  põhjustab see ülesöömist ja kugistamist, liiga väike auk aga sunnib last liigselt õhku neelama.
Kui lutis olev auk on liiga suur, põhjustab see ülesöömist ja kugistamist, liiga väike auk aga sunnib last liigselt õhku neelama.Foto: Veiko Tõkman
Üleliigseid gaase ja sellest tingitud kõhuvalu esineb peaaegu igal beebil, ometi kannatavad mõned imikud selle all rohkem kui teised, viies värsked lapsevanemad suurde ahastusse.

Gaasivalud ehk koolikud (kolon – käärsool kreeka k) kimbutavad kuni 40% imikutest ja nutt on ainuke viis, kuidas pisike saab vanemaid oma murest teavitada. Rusikareegel on, et gaasivalud tekivad teisel-kolmandal elunädalal ja mööduvad enamasti siis, kui laps on saanud kolm kuud vanaks. Gaasivaludes laps nutab lohutamatult, vehib käte ja jalgadega, on näost punane, ta kõht on punnis. Näib, et teda ei lohuta miski: ta keeldub rinnast, ei suuda uinuda, ka kuiv mähe ei too rahu. Nutt algab äkki, enamasti (hilis)õhtusel ajal ning võib kesta alates mõnest minutist kuni kolme tunnini välja. Ometi tundub laps järgmisel hommikul jälle rahulik ja rõõmus, ta võtab kaalus kenasti juurde ja areneb eakohaselt. Gaasivalude kindlakstegemiseks ei pruugi arstid teha ühtegi spetsiaalset analüüsi ega uuringut, piisab tüüpilisest leiust.

Tekkepõhjus. Kõhugaaside teke on iseenesest täiesti normaalne protsess: rinnapiimas sisalduv laktoos (piimasuhkur) laguneb sooles mikroobide toimel, tekitades gaase. Kui gaase koguneb soolde ülemäära, põhjustab see kõhuvalu. Usutakse, et gaaside väljutamist imikutel raskendab nende ebaküps seedesüsteem, kuid kindlasti pole see ainus gaasivalude tekkepõhjus. Uuringud on näidanud, et lapse sugu ega sünnikaal ei mängi koolikute tekkes mingit rolli, kuid on leitud, et koolikute all kannatavad rohkem pere esimesed ning kõrgelt haritud, eakamate emade lapsed. Kõhupuhitust esineb rohkem imikutel, keda ümbritseb rahutu keskkond: lapsel, kes kogeb päeval liigselt elamusi, puudutusi, hääli, on õhtul suurema tõenäosusega raskuseid uinumisega. Mitu tundi järjest nuttev laps tekitab vanemates ärevust ja ebakindlust, laps aga tunnetab seda ja nutab veelgi rohkem. Lisaks neelab laps nutteski alla üleliigset õhku, mis omakorda probleemi süvendab.
Õhku satub seedetrakti ka süües – seda nii rinnast kui ka lutipudelist imedes. Rinnapiima koostis muutub iga imetamiskorra jooksul. Esmalt saab imik eelpiima, mis on lahja ja sisaldab palju valke ning laktoosi, lõpupiim aga on kalori­rikkam, sisaldades rohkem rasva.
Imikud, kes söövad liiga sageli ja vähe korraga, saavad ainult eelpiima ning neil esineb gaasivalusid rohkem. Seetõttu võiks lasta lapsel süüa ühest rinnast piisavalt kaua või pakkuda talle järgmisel korral sama rinda, et laps saaks ka lõpupiima kätte.

 

Ema toitumine. Imetav ema võiks jälgida, millised toidud tal endal kõhupuhitust põhjustavad ning millised last liigselt erutavad (kohv, šokolaad, õunad, herned, kapsas, tsitruselised, pähklid jms). Kui laps ei talu piimavalku, võib ka ema joodud piim põhjustada lapsel gaase, kõhulahtisust ja -valu. Vajadusel võib ema jätta n-ö kahtlased toidud mõneks ajaks menüüst välja ja jälgida lapse enesetunnet. Endale liigseid piiranguid seada pole siiski mõtet – lähtuda tuleb ikka ja ainult oma lapsest ja konkreetsest kogemusest. 
Pudelist rinnapiimasendajat saavate laste söötmisel tuleks veenduda, et lutis olev auk on õige suurusega: liiga suur ava põhjustab ülesöömist ja kugistamist, liiga väike aga sunnib last liigselt õhku neelama. Rinnapiimaasendajat uisapäisa vahetada pole mõtet, kuid kui imikul esineb allergia lehmapiimavalgu suhtes, tuleb üle minna hüpoallergeensele segule ja võimalik, et probleemid kaovad.
Kõhugaasid on lapse jaoks ohutud, kuid tasub tähele panna, et gaasivalude varjus ei magataks maha mõnda tõsist ja ägedat sekkumist nõudvat haigust. Kui beebi käitumine muutub teistsuguseks, nutt kõlab isemoodi, lapsel ilmnevad palavik, oksendamine, kõhulahtisus või väljaheites on verd, tuleks kindlasti arstiga ühendust võtta.
Alati tasub julgelt arstiga arutada kõiki gaasivaludega seotud hirme ja muresid, ka seda, kui väsimus ennast liigselt kimbutama kipub.

Äripäev
16. December 2015, 11:57
Vaata EST või RUS arhiivi