Glaukoom - ravimatu ja progresseeruv haigus

Glaukoomi võib vaja olla ravida kirurgiliselt.
Glaukoomi võib vaja olla ravida kirurgiliselt.Foto: Ida-Tallinna Keskhaigla
Ida-Tallinna Keskhaigla silmaarsti Pille Teini sõnul on glaukoom pikaajaline progresseeruv haigus, mis nõuab sageli toopilise ravi kasutamist ning regulaarseid arstivisiite.

Tein tõdeb, et glaukoomi ei saa kahjuks välja ravida, kuid seda võib kontrolli all hoida. Seetõttu on eduka haiguse käsitlemiseks oluline arstiga pideva koostöö tegemine.
Glaukoom annab endast märku ebamäärase silmavalu või peavaluga otsmiku või kulmu piirkonnas, surumis- või survetundega silmas, nägemise häguseks muutmise ning halode nägemisega. Ägeda glaukoomihoo korral esinev tugev silma- ja peavalu otsmiku piirkonnas võib kiirguda ka kätte ning inimene võib tunda iiveldust või oksendada.
Tein toob esile haiguse varase diagnoosimise olulisuse, mille puhul aitab ravi aeglustada nägemisnärvi kahjustuse edasi arenemist ja säilitada pikemaks ajaks olemasolevaid funktsioone. Samas lausub Tein, et sageli ei põhjusta haigus algstaadiumis valu ega märgatavaid sümptomeid, mistõttu ei pruugi inimene haigusest teadlik olla. “Glaukoom progresseerub tasahilju, kuni tekivad taaspöördumatud nägemisnärvi kahjustused,” sõnab Tein.
Elukvaliteedi säilitamine
Haiguse diagnoosimist alustatakse rutiinsest nägemisteravuse määramisest ja prillidega korrigeerimisest. Samuti on võimalusteks silmade lähivaatlus biomikroskoobi abil, nägemisnärvi diski ja närvikiudude seisundi hindamine, silmarõhu või sarvkesta paksuse mõõtmine, vaateväljade testimine staatilise või kineetilise perimeetria abil ning eeskambri nurga vaatlus spetsiaalse gonioluubi abil.
Teini sõnul on glaukoomi ravi eesmärgiks säilitada olemasolev elukvaliteet, mis on tihedalt seotud nägemisfunktsiooni ja vaatevälja säilitamisega. Siiani on ainus efektiivne ravivõte silma siserõhu langetamine. Glaukoomi diagnoosimise järel alustatakse tavapäraselt medikamentoosse raviga, millele võib kaasneda laserravi ja sealt edasi juba kirurgiline ravi.
Rohelise kaena tuntud haigust iseloomustavad vaatevälja skotoomid ja kontsentriline ahenemine ning hilisstaadiumis nägemisteravuse vähenemine kuni silma täieliku pimeduseni. Peamiseks riskiteguriks nägemisnärvi neuropaatia väljakujunemisel on haigusega kaasnev kõrgenenud silma siserõhk. Riskiteguriteks on vanus, lokaalsed ja süsteemsed vaskulaarsed tegurid ja perekondlik eelsoodumus. Ettevaatlik tuleb olla ka steroidide, eriti silmatilkade kasutamisel.

Äripäev
17. December 2015, 11:34
Vaata EST või RUS arhiivi