Erakorraline abi silmahaigustes

Erakorraline pöördumine silmaarstile on aastate jooksul sagenenud, mistõttu teeb muret valvekabineti suur koormus. Anname ülevaate sagedamini esinevatest probleemidest ja nende esialgsest ravist.

Enamiku erakorralistest silmaarsti poole pöördumise põhjustest saab lahterdada kolme kategooriasse: silmatraumad, -põletikud ja äkki tekkinud nägemishäired.

Traumad. Üldise statistika järgi on kuni 10% silmatraumadest söövitused. Kemikaali sattumisel silma on tähtis võimalikult kiire loputamine voolava vee all. Tõsine söövitus põhjustab raskeid tüsistusi ning need patsiendid peaksid jõudma silmaarstile esimesel võimalusel. Traumade epidemioloogia sõltub siiski suuresti nädalapäevast ja aastaajast.
Aktiivsemal õues viibimise ajal kevadest sügiseni on väga palju vigastusi tingitud silma riivanud okstest. Kui seeläbi tekib sarvkesta kriimustus ehk erosioon, põhjustab see tugevat silmavalu, vesitsust, valguskartust ning mõnikord ka laugude turset. Põletiku profülaktikaks määratakse antibiootikumsalv, leevendust annavad niisutavad silmatilgad ning enamasti on mõne päeva möödudes patsient kaebustest vaba.

Kindlasti ei tohiks esmase ravina kasutada deksametasoonsalvi või selle kombinatsiooni antibiootikumiga, sest glükokortikoidid aeglustavad epitelisatsiooniprotsessi. Nende traumade ennetuses on võtmeroll aiandus- ja ehituspoodides müügil olevatel kaitseprillidel.
Arvukalt on valvearstile pöördumisi silma sattunud võõrkeha tõttu.

Õues juhuslikult silma lendav puru jääb tihti ülemise silmalau alla kinni ning põhjustab ebamugavustunnet ja vesitsust. Sellist konjunktiivkotis olevat võõrkeha on lau ümber pööramise järel võimalik kiirelt eemaldada ning tugev ebamugavustunne kaob. Nii lihtsalt ei lähe juhul, kui võõrkeha on silma lennanud suurema kiirusega ning sarvkesta pindmisesse kihti pidama jäänud. Sellisest vigastusest on enim ohustatud metalli- ja kivitööd tegevad inimesed.

Sarvkesta võõrkeha puhul esineb lisaks ebamugavustundele ka silmavalu, vesitsus ja valguskartus. Metallitükk tekitab sarvkestale kiiresti roosterõnga, mis tuleb koos puruga mikros­koobi all süstlanõela abil eemaldada. Patsient peab nädala vältel silma määrima antibiootikumisalvi ning arvestama sellega, et paranemine kestab mitu päeva.

Nädalavahetustel on sageli pöördumisi silmapiirkonna löögi tõttu. Sellisel juhul kuulub haige käsitlemise alla nägemisteravuse kontroll, silmade liikuvuse ja topeltnägemise hindamine, silma siserõhu mõõtmine, silma eesmise osa ja silmapõhja uurimine pilulambi all ja vajadusel radioloogilised uuringud.

Kõige raskemaid traumasid, silma läbistavaid vigastusi, õnneks väga sageli ette ei tule, kuid kui need juhtuvad, siis vajab patsient alati operatiivset ravi ning selle järel jälgimist haigla statsionaarses osakonnas. Isegi kui kirurgil on võimalik silma anatoomia taastada, jääb alles põletiku ning hilisemate tüsistuste ja sellega kaasneva nägemiskao oht.

Põletikud. Punased ja rähmas silmad on väga sage EMOsse pöördumise põhjus. Enamasti on sellisel juhul diagnoosiks viiruslik või bakteriaalne silma sidekesta põletik ehk konjunktiviit. Diagnoosimiseks piisab enamasti sümptomite kirjeldamisest: silmade punetus, eritis, nägemine pole muutunud ja ravi määratakse empiiriliselt. Seega saavad ka apteekrid ja perearstid edukalt ravi alustada. Käsimüügis olev Sulfametizol on kergema rähmamise korral tihti täiesti piisav. Retseptiravimitest kasutatakse enamasti mõnd antibiootikumi ? näiteks kloor­amfenikooli, tobramütsiini või moksifloksatsiini. Kindlasti ei tohi sellistel puhkudel määrata glükokortikoidhormooni sisaldavaid preparaate. Patsientidele peaks meelde tuletama, et antud haiguste leviku takistamiseks tuleb erilist tähelepanu pöörata hügieenile: pesta sagedasti käsi, hoida eraldi rätikud ja voodipesu. EMOsse tuleks pöörduda juhul, kui mitme päeva jooksul raviefekti ei teki või juhul kui põletik tekkis kontaktläätsede kandmise järgselt. Sellisel juhul võivad konjunktiviidi tekitajad olla virulentsemad mikroobid.

Kontaktläätse kandjad on teistest inimestest enam ohustatud konjunktiviidist oluliselt ohtlikumast haigusest, sarvkesta põletikust ehk keratiidist. Kui silm muutub punetavaks, tuleb kontaktlääts kui võõrkeha kohe silmast eemaldada. Keratiidi korral pöördutakse valutava vesitseva silmaga, mis kardab valgust. Diagnoosimine toimub pilulambi abil kliiniliselt. Suurimad probleemid keratiidi korral on oht sarvkesta perforatsiooni tekkeks ning põletikujärgseks sarvkesta armistumiseks ja seeläbi hägustumiseks. Tsentraalne sarvkesta hägu võib põhjustada olulise nägemiskao.

Lisaks infektsioossetele põletikele esineb ka immuunsüsteemi kaudu vahendatud põletikke, millest on kõige sagedamini haaratud silma soonkesta eesmine osa, neid on aga tunduvalt harvemini. Enamasti on iridotsükliidi patsiendid nooremapoolsed täiskasvanud, kes kaebavad valu ja valguskartust ning tihti ka udust nägemist. Ravi nurgakiviks on hormoontilgad ning patsiendid peavad arvestama sagedaste järelkontrollidega.

Launäärmete töö häired. Odra­iva (hordeool) ehk lauserva rasu- või higinäärme äge mädane põletik võib tekkida launäärme ummistuse, sinna sattunud mustuse või võõrkeha ja trauma tõttu. Rahetera (halaasion) tekib siis, kui silmalaus oleva rasunäärme (Meibomi nääre) põletiku järel on rakkudest moodustunud sidekoelise kapsli ehk ümbrisega sõlmjas moodustis. Mõlemal juhul algab ravi tavaliselt toopilise antibiootikumsalviga, lisaks on vaja teha laugude massaaži, mille suund peaks olema ülevalt alla ülalaul ja alt üles alalaul. Abi on ka soojadest kuivadest protseduuridest: näiteks hoida soojendatud lusikat mõni minut rahetera peal.

Kuiv silm. Kipitavad, kraapivad, põletavad ja punetavad silmad on sageli tingitud kuiva silma sündroomist. Selle teket soodustavad kuiv õhk, lähitöö ja launäärmete talitluse muutused. Niisutavaid silmatilku saab apteegist ilma retseptita ja neid tuleb kasutada kaebuste leevendumiseni, vahel terve elu.

Nägemishäired. Kuigi suurem osa nägemishäiretest tekivad pikema aja jooksul ja otsekohest sekkumist ei nõua, on siiski rida probleeme, mille puhul on vaja erakorralist abi. EMOsse pöördutakse näiteks äkki tekkinud nägemise kadumise, vaateväljadefektide, silma ees toimuva valguse sähvimise ja vaatevälja ilmunud mustade hõljuvate täpikeste tõttu. Esimesed kaks probleemi on tihti tingitud silmapõhja või aju vereringehäiretest.

Vaatevälja äärealadelt silma ette tekkivat kardinat kirjeldavad patsiendid võrkkesta irdumise korral. Võrkkesta probleemide ilminguks on ka viimased kaks loetletud kaebust.
Lisaks pöördutakse topeltnägemise, peavalude ja värvinägemise häiretega. Siin võivad põhjused olla nii vaskulaarsed, põletikulised kui ka toksilised.

Kuldne reegel on see, et kiiresti tekkinud probleem vajab kiiret käsitlust. Lihtsamate haiguste, nagu konjunktiviitide, odraivade korral saavad patsiendid edukalt ravi alustada käsimüügis olevate silmatilkadega. Kuivad ning kipitavad silmad vajavad kosutust niisutavate silmatilkade näol ning neid saab apteegist ilma retseptita.

Äripäev
16. December 2015, 13:04

Kuidas sügis Teid mõjutab?

  • Jään uniseks
    38%
    38%
  • Tunnen sügismasendust
    41%
    41%
  • Sügis teeb mind rõõmsaks
    10%
    10%
  • Mind ei mõjuta kuidagi
    11%
    11%
Vaata EST või RUS arhiivi