Eestis on C-hepatiit 20 000 inimesel

Paljud inimesed saavad C-hepatiidist teada rutiinse vereanalüüsi käigus.
Paljud inimesed saavad C-hepatiidist teada rutiinse vereanalüüsi käigus.Foto: Veiko Tõkman
Paljud inimesed ei tea C-hepatiidi ohust ja nakatumisriskidest. Maailmas on viiruslikku C-hepatiiti nakatunud neli korda rohkem inimesi kui HI-viirusesse ning Eestis on viirusega nakatunuid ca 20 000 inimest, kellest suur osa ei tea, et nad viirust kannavad.

“80%-l nakatunutest areneb krooniline C-hepatiit, mida nimetatakse ka vaikseks tapjaks, kuna haiguse süvenemine võib põhjustada raskekujulist maksakahjustust tsirroosist kuni maksavähini ja seda sageli ilma eriliste tundemärkideta. Just sümptomite puudumine teeb haiguse ohtlikuks, kuna inimesed ei tea ennast ravida,” kommenteeris Toomas Põld, Qvalitas Arstikeskuse peaarst.

Kõige ohtlikum vorm
C-hepatiidist saavad inimesed sageli teada juhuslikult. Näiteks võib anda positiivse vastuse veredoonorile tehtav rutiinne vereanalüüs. Kõigist kolmest hepatiidivormist on C-hepatiit kõige ohtlikum, kuna haigus kulgeb tihti ilma sümptomiteta, ent samal ajal maksa kahjustades.
Kahjuks ei vabane enamik inimesi viirusest ägedas faasis ning haigus läheb üle kroonilisse faasi, mille raviks võib kuluda kuni 48 nädalat.
“Siinkohal on tähtis alustada ravi nii vara kui võimalik, kuna ravi aitab vältida maksakahjustust ja suurendab tervenemise võimalusi,” lisas Põld.

Taust:

Hepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mille põhjuseks on nakatumine ühega viiest viirusetüübist: A-, B-, C-, D- või E-hepatiidi viirusega. Eestis on enim levinud A-, B- ja C-hepatiit ning kõik need viirused võivad põhjustada ägedat haiguse kulgu.

- A-hepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. Eelkõige puututakse sellega kokku reisides. A-hepatiidist ohustatud piirkondades tuleks hoiduda keetmata veest, jääga jahutatud jookidest, termiliselt töötlemata puu- ja juurviljadest ning mereandidest.
- B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. B-hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. Kõige tavalisemad B-hepatiidi levimise viisid on vereülekandel nakatunud vere või verekomponentidega, emalt lapsele kas sünnituse ajal või kohe pärast seda ning seksuaalse kontakti kaudu.
- C-hepatiit on C-hepatiidi viiruse põhjustatud maksapõle­tik.

Levivaid hepatiidivorme diagnoositakse erinevalt. A-hepatiidi puhul tuleks jälgida hügieeninõudeid. B-hepatiiti saab diagnoosida lihtsa vereproovi analüüsi põhjal. Peale selle võib arst teha analüüse, et selgitada välja maksahaiguse esinemine. B-hepatiidi vastu on võimalik vaktsineerida.

Äripäev
16. December 2015, 11:47
Vaata EST või RUS arhiivi