Eesti meeste tervis pole kiita

Londoni Imperial College’i teadlane professor Ilpo Huhtaniemi.
Londoni Imperial College’i teadlane professor Ilpo Huhtaniemi.Foto: Raul Mee
Suve hakul pidas Tartus eesti teadlaste korraldatud repro­duk­tiiv­tervise-teemalisel “Happy pregnancy” workshop’il ettekande Londoni Imperial College’i tippteadlane professor Ilpo Huhtanie-mi, kes on ekspert meeste viljatusprobleemide ja reproduktiivtervise vallas.

Enne Eestisse tulekut Meditsiiniuudistele antud intervjuus märkis professor, et on mures pigem Eesti mehe üldise tervisliku seisundi kui tema viljakuse pärast.

Tulete peagi Eestisse, et osaleda “Happy pregnancy” töötoas. Tahaksin esmalt küsida, kas Teil on mingeid isiklikke ootusi sellele üritusele ja ka kogu uuringule.
See on oluline teema ning tervisliku raseduse ja sünnituse tagamine on parim investeering tulevikku.

Räägite oma ettekandes gonadotropiini toime varieerumisest. Palun, kas võiksite anda sellest teemast lühikese ülevaate?
Hormoonide mõjust reproduktiivfunktsioonidele on palju teada, kuid viimaste uuringute tulemuste valguses ei näi mõned vanad seisukohad enam paika pidavat. Ma tegelen gonadotropiini toime ja suguhormoonide tootmise uurimisega ning praegu on selles valdkonnas saadaval hulgaliselt uut informatsiooni. Nii näiteks teame me nüüd märksa paremini, miks mõnel mehel kujuneb vananedes välja hüpogonadism ning kui levinud see nähtus on.

Olete uurinud Euroopa meeste reproduktiivtervist. Kui terved nad on ning kuivõrd Eesti mehed teistest erinevad?
Euroopa mehed on üsna terved ning seda näitab ka eeldatava eluea pidev pikenemine. Kuid alati on võimalusi olukorra parandamiseks ning riikide lõikes esineb suuri erinevusi. Üldjuhul ei ole endistes idabloki riikides olukord sama hea kui Lääne-Euroopas, mis on üks II maailmasõja järel toimunud Euroopa jagunemise tagajärgi. Meie Euroopa meeste uuringus, mis hõlmas kaheksat riiki, ei olnud eestlaste tulemused kõige paremad. Tõenäoliselt on selle põhjustanud Nõukogude perioodil hooletusse jäetud terviseaspektid. Põhjused on tavalised: ülekaalulisus, suitsetamine, alkohol, ebatervislik toitumine ja vähene füüsiline tegevus. Teema üle, kas meeste viljakus langeb, on palju vaieldud. Sellega on seotud niivõrd palju tegureid, et on raske öelda, mis on selle põhjuseks ning kui ulatusliku nähtusega on tegemist. Ma olen rohkem mures meeste üldise tervisliku seisundi kui nende viljakuse pärast.

Miks on vananevate meeste tervist vähem uuritud kui vananevate naiste tervist? Kuidas võrdleksite menopausi ja andropausi?
On üldlevinud nähtus, et mehed ei hoolitse oma tervise eest samal määral kui naised. See kuulub meeste käitumise juurde. Meeste eeldatav eluiga on naistega võrreldes 7 aastat lühem ning on väidetud, et sellest 6 aastat võib panna käitumise ning aasta bioloogia arvele. 
Kõige tähtsam on hoida normaalset kehakaalu, mitte suitsetada, toituda tervislikult ja tegeleda regulaarselt kehalise liikumisega. See võib kõlada banaalselt, kuid on tõsi. 75% meestest, kellel esineb nn andropaus, on rasvunud või ülekaalulised. Menopaus on bioloogiline nähtus, mis esineb ligikaudu 50. eluaasta paiku igal naisel, kui munarakud munasarjades lõpevad. Andropaus on suhteliselt harvaesinev järk-järgult tekkiv nähtus, mille korral hakkab testosterooni tase munandites järk-järgult langema. 
Enamasti sõltub see elustiiliga seotud teguritest ja üldisest tervislikust seisundist, nagu eespool märgitud. Menopaus on pöördumatu, kuid andropausi on võimalik tagasi pöörata ning see allub kergesti kaalu langetamise ja tervislikuma elustiili viljelemise mõjule.

Millised on Euroopa meeste tervise suurimad valupunktid?
Rasvumine ja vähene füüsiline aktiivsus.

Mis on Teie järgmine uuringuteema? Mida Te veel meeste tervise kohta teada tahate saada?
Olemas on arvukalt materjale, mis puudutavad sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide kahjulikku mõju tervisele ja eelkõige reproduktiivtervisele. 
Mind huvitab selle nähtuse tegelik tähtsus.

Äripäev
16. December 2015, 12:29
Vaata EST või RUS arhiivi