Milliseid probleeme võivad põhjustada tarkusehambad?

Lõikumata tarkusehamba piirkonnas selgelt piiritletud radiolustsentne tsüstile viitav kolle OPTG-l.
Lõikumata tarkusehamba piirkonnas selgelt piiritletud radiolustsentne tsüstile viitav kolle OPTG-l.Foto: Kristi Ivanov
Tihti kohtuvad hambaarstid ja suukirurgid oma igapäevapraktikas patsientidega, kel on meditsiiniline näidustus tarkusehammaste eemaldamiseks, kuid ma usun, et kellelegi meist ei ole võõras olukord, kus patsient teeb suured silmad ning ütleb, et miks on vaja need hambad eemaldada, kui nad ei ole endast üldse märku andnud.

Internetifoorumitest võib lugeda, et osa patsientide meelest soovivad arstid seda teha lihtsalt n-ö rahateenimise eesmärgil. Selle artikli eesmärk on anda veel kord laiemale lugejaskonnale ülevaade tarkusehammastest, nende poolt tekitatavatest terviseriskidest, eemaldamise vajalikkusest ja protseduuri lühikirjeldusest. See jutt on mõeldud informatiivseks kirjatükiks nii patsiendile kui ka kolleegile.

Mis on tarkusehambad? Täiskasvanutel on kuni 32 hammast. Tarkusehambad lõikuvad suhu kõige hiljem hambakaare viimasteks hammasteks ehk kolmandateks purihammasteks. Suhulõikumise aeg on enamasti 16–25 aasta vanuselt. Tõenäosus, et tarkusehambad pärast 25. eluaastat ise suhu lõikuvad, on väike, kuid siiski olemas. Enamikul inimestest on 4 tarkusehammast. Samas võivad tarkusehambad kas üldse puududa, olla osaliselt puudu või siis vahel harva võib mõnel inimesel olla neid ka neljast enam.
Milliseid probleeme võivad tarkusehambad põhjustada? Rohkem kui ühtegi teist hammast ohustab tarkusehammast ruumipuudus. 84% 20aastastest inimestest on alumised tarkusehambad peetunud ehk retineerunud. See tähendab, et tarkusehammas on kaetud kas osaliselt või täielikult luu ja limaskestaga ning hambad ei saavuta normaalset positsiooni ega funktsiooni. Enim probleeme tekitavad alalõua tarkusehambad, mis on osaliselt lõikunud, kuid samalaadseid vaevusi võivad tekitada ka ülalõuas asuvad tarkusehambad.
Raskendatud suhulõikumisega võib kaasneda tarkusehammast ümbritsevate kudede põletik. Lihtsalt öeldes on see tingitud toiduosakeste ja mikroobide sattumisest osaliselt lõikunud hamba ja seda katva limaskesta vahele, kuhu hambaharjaga pole võimalik hästi puhastama pääseda. Nii hakkavad toiduosakesed seal lagunema ja tekibki hambakrooni ümbritsevate kudede põletik ehk perikoroniit, mille tunnusteks on punetus hamba igeme piirkonnas, turse ja valu. Valu võib esineda ka neelamisel või kiirguda vastavale näopoolele. Esineda võib ka suuavamistakistus ja mädaeritus igemetaskust. Suus on paha maitse ja ebameeldiv lõhn. Suurenevad ka regionaalsed lümfisõlmed ning võib tekkida kehatemperatuuri tõus. Selliste nähtude esinemisel tuleks kindlasti pöörduda hambaarsti või suukirurgi vastuvõtule.
Peetunud tarkusehambad võivad kahjustada ka naaberhambaid, avaldades neile survet ja põhjustades hammaste asendimuutuseid. Samas võivad suhu mittetäielikult mahtuvad tarkusehambad avaldada survet ka närvile või närvilõpmetele, mistõttu tekib närvikahjustusest tingitud valu, harvematel juhtudel võib kaasneda ka tundlikkuse häire.
Raskendatud hügieen soodustab ka kaariesekahjustuse teket.
Mõningatel juhtudel ei pruugi peetunud tarkusehambad endast kuidagi märku anda ja need avastatakse alles röntgenülesvõttel. Ka siis peab selleks valmis olema, et arst võib pidada neid vajalikuks eemaldada, kui röntgen näitab hambapeetusest tingitud patoloogilisi muutuseid ümbritsevas luus või naaberhammastes.
Ka võivad osaliselt või täielikult lõikumata tarkusehambad suurendada riski tsüsti või kasvaja tekkeks selles piirkonnas (vt fotod).

Millistel juhtudel tuleks tarku­sehambad kindlasti eemaldada? Tarkusehambad eemaldatakse kindlasti juhul, kui nad ei mahu korralikult suhu ja sellest tingitult tekivad korduvad põletikud hammast ümbritsevates kudedes.
Kaariesekahjustusega tarkusehambad. Kui patsiendil on suus kõik hambad olemas, siis ei ole tänapäeval tarkusehammaste ravi näidustatud, kuna kord juba kaariesest haaratud tarkusehambad viitavad sellele, et hambaharjaga patsient neid korralikult nagunii puhastama ei pääse – sellisel juhul on suure tõenäosusega tulemus see, et hammas tuleb varem või hiljem eemaldada. Ka on täidisega hammas oluliselt nõrgem, hamba eemaldamisel rakendatavale jõule see enam vastu ei pea ning suure tõenäosusega hammas murdub. Seega on olukord on raskem nii patsiendile kui ka arstile.
On oluline meeles pidada, et tarkusehammaste kasvades muutuvad nende juured pikemaks ja luukude tihedamaks. Seega mida vanem on inimene, seda raskem on neid eemaldada. Kui patsient on vanem kui 35 aastat ja lõualuus peetunud hammas ei põhjusta mingeid kaebusi ning röntgenoloogiliselt on igast küljest ümbritsetud luuga, siis selline hammas ei nõua eemaldamist. Soovitatav on ambulatoorne jälgimine ühe-kahe aasta tagant. Kõige optimaalsem aeg tarkusehammaste eemaldamiseks on 18.–25. eluaastal.
Mõningatel juhtudel võib arst pidada vajalikuks tarkusehambaid mitte eemaldada. Nt kui eestpoolt hambad puuduvad ja tarkusehambaid saab kasutada proteetilistel töödel tugihammastena. Ka viimasel juhul on esmatähtis ligipääsetavus tarkusehammastele korrektse hügieeni tagamiseks ning nende tervise säilitamiseks. Samuti ei ole näidustatud täielikult suhulõikunud, tervete ja hea ligipääasetavusega tarkusehammaste eemaldamine.
Tarkusehammaste eemaldamise vajalikkuse määrab arst, kes sõltuvalt patsiendi hammaste ja lõualuude anatoomiast, räägib vastuvõtul ka eemaldamise ajal tekkida võivatest komplikatsioonidest.

Kuidas toimub tarkusehamba eemaldamine? Esmalt hinnatakse röntgenpildilt hambakrooni ja -juurte kuju ning viimaste asetsemist ülalõuas põskkoopa ja alalõuas alalõuanärvi suhtes. Hamba eemaldamise tehnika sõltub sellest, kas tarkusehammas on suhu lõikunud täielikult või osaliselt. Kui hammas on suhu lõikunud täielikult, siis ei erine see mistahes hamba eemaldamisest. Visiidi alguses tehakse tuimastav süst ja hammas eemaldatakse.
Kui hammas ei ole aga täielikult lõikunud, siis lõigatakse hammast kattev ige lahti ja tehakse puuriga ruumi hamba eemaldamiseks. Visiidi lõpus asetatakse haavale õmblused ja arst määrab antibiootikumravi vajalikkuse. Hamba eemaldamise järgel annab arst visiidi lõpus haava hoolduseks nõu. Komplitseeritumatel juhtudel suunab hambaarst patsiendi näo-lõualuukirurgi vastuvõtule.
Tarkusehambad ja nendega seotud probleemid vajavad tõsist suhtumist oma anatoomilise asendi tõttu ja kindlasti on raskematel juhtudel soovitatav pöörduda konsultatsiooniks näo-lõualuude kirurgi poole. Eestis on 2 näo-lõualuude kirurgia keskust, üks Tallinnas ja teine Tartus ning konsultatsioonile pöördumiseks on vajalik saatekiri hambaarstilt või perearstilt ja eelregistreerimine. Esmaabi korras saab pöörduda tööpäeviti vastuvõtuaegadel polikliinikutes asuvatesse suukirurgia osakondadesse.
Kolleegile meelespeaks! Hamba operatiivseks eemaldamiseks on vaja eraldi operatsiooni aega – enamasti toimub esmasel visiidil kirurgi vastuvõtul ainult patsiendi konsultatsioon, vaatlus ja ortopantomogrammi hindamine ning seejärel määrab kirurg patsiendile operatsiooniaja. Esmalt tasuks alati võtta ühendust suunatava raviasutusega, konsulteerimaks operatsiooni ootejärjekordade pikkuse üle.
TÜ stomatoloogia kliiniku suukirurgia osakonnas on see praegu 1,5–2 aastat, seega tuleks võimalusel vältida olukorda, kus patsient suunatakse nt Ida-Virumaalt tarkusehamba operatsioonile saatekirjaga ja patsient eeldab, et hammas eemaldatakse kohe samal visiidil.

Äripäev
18. December 2015, 14:42

Kuidas sügis Teid mõjutab?

  • Jään uniseks
    38%
    38%
  • Tunnen sügismasendust
    41%
    41%
  • Sügis teeb mind rõõmsaks
    10%
    10%
  • Mind ei mõjuta kuidagi
    11%
    11%
Vaata EST või RUS arhiivi