Laste üldhaigused ja kaariese ennetus

Kaariese eest kaitseb fluor
Kaariese eest kaitseb fluorFoto: pixabay.com
Kaaries hakkab lapsi kimbutama kohe, kui hambad suhu ilmuvad. Ennetustöös ei ole vähetähtis joogivee fluorisisaldusega arvestamine.

Kui väikelastel 2.–3. eluaastal on kaariesevaba hammaskonnaga lapsi 61,3%, siis hiljem, 5–6aastastel, st algava vahetuva hammaskonna perioodil on neid vaid 25,6%. Jäävhammastega 12 aasta vanustel lastel on kaarieselevimuse näitaja DMF(T) keskmiselt 2,36, varieerudes 1,2–3,5 vahel. Rohkem on laste hambad kaariesest haaratud Lõuna- ja Kagu-Eestis, kus kasutatav põhjavesi on fluorivaene – alla 0,5 mg/l.
Hammaste tervist mõjutavad ka lapse haigused. Näiteks ravile mittealluv diabeet tõstab kaariese riski. Reuma puhul väheneb süljeeritus, mistõttu on vaja vältida suuinfektsioone, hoidmaks ära reuma ägenemist. Astma korral kasutatavad hormoonravimid soodustavad seeninfektsiooni teket. Neerupuudulikkusega väheneb süljeeritus ja tekib hambakivi. Sülje pH on aluselisem. Ka stress ja psüühikahäired mõjutavad suu tervist.
Omaette teema on ravimite kõrvaltoimed. Suu tervise seisukohalt võib ära tuua järgmised kõrvaltoimed: suukuivus ehk kserostoomia, kandidoos, stomatiit, süljenäärmete turse ja valulikkus, maitsetundlikkuse häired, suurenenud veritsus.
Kaaries on multifaktoriaalne haigus, millesse nakatumine toimub varases lapsepõlves. Piimahammaste suhu lõikumise järel on pisikud suus nii kaua kui hambadki. Tavaliselt tekib see sülje kontaktist (lähisugulasega), nakatumisele aitab kaasa lapse suur suhkrutarbimine. Koolieaks väljakujunenud oma mikroobifloora takistab juba nakatumist. Kaariese kontrolli all hoidmine tähendab hambamineraalide lahustumise ja sadestumise vahelise tasakaaluoleku hoidmist nii, et ülekaalus ei oleks demineraliseerumine, mille tagajärjel tekiks hambaauk.

Kaariese ennetus. Fluori on WHO soovitanud alates aastast 1958. Fluorapatiit on happele vastupanuvõimelisem kui hüdroksüülapatiit. See takistab demineraliseerumist, soodustab remineraliseerumist, takistab bakterite ainevahetust, vähendab hambakudede niiskumisvõimet, takistab katu formeerumist, toimib hambavaaba F-laona, kust F vabastatakse kattu alati, kui pH langeb, vähendab hambakatu bakterite võimet tekitada happeid, kiirendab hambaemaili remineralisatsiooni aladel, kus happed on hambaemaili kaltsiumisisaldust vähendanud. Lokaalne fluoriidi aplikatsioon takistab kaariese teket (kõrge) kaarieseriskiga patsientidel. Igapäevane 1 mg/l fluoriidisisaldusega joogivee tarvitamine elu jooksul tõstab vastupanuvõimet kaariesele kõigis vanuserühmades. Fluoritableti või -närimiskummi kasutamine on soovitatav eriti siis, kui süljeeritus on piiratud ravimite kasutamise või haiguse tõttu. Ööpäevane annus on 1,5 mg naatriumfluoriidi. Tuntud on ka fluorilahusega loputused. See on lihtne/odav läbi viia ja rentaabel kõrge kaariese riski korral. Fluoroosirisk loputusel on väike. Efekt on suurem, kui loputused tehakse erineval ajal hambapasta kasutamisest. Eelkoolieas pole see soovitav, sest hea maitse meelitab jooma. Ettevaatlik tuleb olla alkoholi sisaldusega loputusvedelikega. Kasutusel on veel fluoriidigeelid, lakid, tabletid jne. Alla kolme aasta vanused ei tohi kasutada fluoriga hambapastat ja alla 12aastastele anda fluoritablette. Koolieelikud ei tohi kasutada ka fluorinärimiskummi.
Tuleb olla teadlik oma elukoha joogivee fluoriidisisaldusest. Norm on 0,8–1,5 mg/l. Joogivesi, mille fluoriidisisaldus on üle 1,5 mg/l, on kehtestatud järgmised piirangud: seda vett ei tohi kasutada söögi valmistamiseks alla 16kilostele lastele (tavaliselt alla kolmeaastased – toim). Vee kasutamist ei soovitata eelkooliealiste magustoitude valmistamiseks, milleks on vaja suurtes kogustes vett (mahlad, supid, kissellid). Hammaste pesemiseks võib seda vett kasutada, kui laps oskab suud tühjaks sülitada.

Kui joogivee fluorisisaldus on väiksem, 0,1–0,3 mg/l, tuleks tarvitada naatriumfluoriidi tablette annustes 0,25 mg, 0,5 mg, ja 1,0 mg korrapäraselt ühe aasta jooksul vähemalt 250 päeva. Tuleks tarvitada ka fluorisisaldusega mineraalvett. Fluoriühendeid (lakk, geel) kantakse hambapinnale hambaravi kabinetis. Hammaste mälumispindade vagusid saab katta hermeetikumide ehk silantidega. Tähtis on süstemaatiline ja hoolikas hammaste pesemine 2 korda päevas fluori sisaldavate hambapastadega. Kasuks tuleb ksülitooli sisaldav närimiskumm ja kindlasti kaks korda aastas hambaarsti külastamine.

Milllal piiri pidada. Kui joogivee fluorisisaldus on 0,3–0,7 mg/l, tuleks manustada fluoritablette, kuid nende hulk tuleb määrata individuaalselt. Tuleks tarvitada ka fluorisisaldusega mineraalvett. Kõik muu kattub eelnevate soovitustega. Kui fluorisisaldus on 0,8–1,5 mg/l, siis suu kaudu ei ole soovitav fluoriide manustada. Kui fluorisisaldus on üle 1,6 mg/l, siis lapse organismile ja arenevale hammaskonnale normaalse arengu tagamiseks on soovitav kasutada joogiks vett, mis ei sisalda fluori üle 0,8 mg/l.

Äripäev
18. December 2015, 12:47
Vaata EST või RUS arhiivi